Lugedes aastarõngaid ehk ERMi talutoolide puidu vanuse määramine

Autor: Mariliis Vaks, konservaator Fotod: Arp Karm Kes külastas eelmisel aastal näitust „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“, mäletab veel ERMi galeriisse üles seatud rikkalikku ja põnevat talutoolide maailma. Peale ilusate toolide eksponeerimise oli näitusel ka sisuline eesmärk – uurida toolide valmistamist, materjale ning nende päritolu ja vanust. Sellest viimasest, toolide vanuse uurimisest, tulebki nüüd…

Helga Allingu rätikukavandite korrastamine

Kirjutas Silli Peedosk. Näituse „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ ettevalmistamise käigus jõudsid ERMi ka paljud tekstiilikunstnik Helga Allingu rätikukavandid. Mõni neist läks näitusele, teised jäid ootama otsust, kas need võetakse arvele meie kunstikogusse või oleks nende õigem koht  tarbekunstimuuseumis. Helga Alling (1925–2001) on eesti tekstiilikunstnik, kes õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA), mille…

Meenutuste võlu. Rein Olli 80

Arvi Tragel, näituste meister Kauaaegse Eesti Rahva Muuseumi töötaja Reinu sünnipäev 21. mai on õunapuude, pihlakate ja sirelite õitsemise aeg. Võilillgi püüab veel õieilu täies jõus hoida. Ma ei mäletanudki, et Rein Ollil on juubel, kuni kolleeg Ülle Jäe, kel numbrite peale hea mälu, seda mulle meenutas. Olin aastatel 1989–2010 ERMis puidukonservaator ning meie töised…

Appi – seelik pudiseb! Probleemid polüuretaanvahust kohvikannusoojendajatega.

Karoliine Bürkland, konservaator Lühidalt polüuretaanidest ja nende kasutusest Käesolevas blogipostituses peatun vaid lühidalt polüuretaanvahtude ajalool, ülesehitusel ja kasutusel, sest kaheksa aasta eest on pikem jutt sel teemal juba ERMi blogis kirja pandud (https://blog.erm.ee/?p=7137). Kokkuvõttes võib öelda, et polüuretaanid on diisotsüanaatide ja mitmealuseliste alkoholide või estrite reageerimisel moodustuvad polümeerid. Neist saab valmistada erineva tiheduse, jäikuse ja…

Kits, kümme aastat varjus

Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna metoodik Kümme aastat on möödunud ajast, kui lammutamisele läinud restoranis Tarvas olnud Elmar Kitse pannoo annetati TuÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (Coop Tartu) poolt Eesti Rahva Muuseumile. Pannoo teisaldamiseks kaeti see esmalt kaitsekangastega, lõigati seinalt lahti, eemaldati koos krohviga ja pakiti varjatult üheksasse kassetti. Seni on pannoo seisnud osadeks võetuna hoidlakoridoris, oodates…

Kui tarbeesemest saab museaal

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1998 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…

Roheline keemia ja konserveerimine

Eve Keedus, konserveerimisosakonna juhataja Roheline muuseum kannustab meid mõtlema kestlikule ja säästvale tegevusele. Mida see tähendab konserveerimise valdkonnas? Mis on roheline keemia? Konserveerimise mõte on kultuuriväärtuste säilitamine, kus püütakse aeglustada esemete vananemisega kaasnevaid protsesse ja kõrvaldada kahjustusi. Esmalt lähtutakse konserveerimiseetikast, siis säilitamise põhimõtetest ning seejärel keskkonnahoiust laiemalt. Meetodid ja vahendid on viimaste aastakümnete jooksul muutunud…

Käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimine

Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…

Et aja jäljed meie vaipadel säiliksid…

Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…