Maris Reintal, Anna-Kristina Rätsep, Laura Jamsja; Tartu Ülikooli tudengid Hõimupäevadel oli jõudu täita sügis põnevate soome-ugri maitsete, filmide, konverentside ja muusikaga. Pärast ürituse peakontserti Tartu Ülikooli aulas, kus esinesid soome-ugri folklooriansamblid, oli miski muutunud. Ersade ja mokšade folkansambel Merema tõi aulasse mordva mitmehäälse väe, sölkupite kultuuri tutvustanud Aleksandr Kuliš ja Ljudmila Dibikova andsid hääle tundras…

Piret Koosa, teadur Nii üksikisikute kui kogukondade edukus tänapäeva maailmas sõltub paljuski võimest end ning oma eripära nähtavaks ja meeldejäävaks teha. Ka erinevad soome-ugri maad ja kogukonnad tegelevad aktiivselt kohalike “kaubamärkide” otsimise ja arendamisega. Soome-ugrilikke elemente ja traditsioone kasutatakse üsna erinevalt: kes otsib neis teadlikult vastukaalu kas lääneliku või vene kultuuri domineerimisele (ka mõned venelased…

Tekst ja fotod: Tatjana Alõbina, Tartu Ülikooli etnoloogia eriala doktorant „Üks kevadpäev toidab terve aasta“ ütleb mari vanasõna. Ja tõesti, kevad on väga kiire aeg, eriti külas – koristatakse õuesid ja aedu, haritakse maad, istutatakse puid ja aedvilju. Selle kõrvalt leitakse aga ka hetk jumalike jõudude poole pöördumiseks. Maridel on tänapäevani säilinud palju rahvausukombeid. Pühapaikades ja…

Indrek Jääts, teadur Näiteks võtame vepslased, väikese läänemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiivüksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, vähem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset üksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis nõrk. Alates 1930. aastate lõpust, mil likvideeriti alles äsja ka sellele väikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -külanõukogud, omakeelne…

Nikolai Kuznetsov, keeleteadlane, ERMi uue maja soome-ugri püsinäituse töögrupi liige Kuigi ERM asutati 1909. aastal eesti rahvateaduse igakülgseks edendamiseks, on muuseumi üheks ülesandeks juba algusaegadest saadik olnud soome-ugri kultuuri kajastava materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. Nii avatigi juba 1928. aasta lõpus Raadi mõisas ka ERMi esimene soome-ugri püsinäitus. Praeguseks on ERMi soome-ugri kogud ühed…

Svetlana Karm, teadur Kui pealkiri ei reedaks, võiks allolevat kirjutist vabalt alustada lausega „Mõista-mõista, mis see on“, sest esmapilgul üsna raske määrata, mis esemega on tegemist ja mis võiks olla selle otstarve. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et ese on viimistletud ainult ühelt poolt. B 128:16, tehtud 1930. aastail. Saadud Malaja Purga rajooni Aksakšur`i külast.…

  Janno Simm, visuaalantropoloog Kes on Aleksei Peterson, teavad museoloogid ja vanema põlve kultuuriinimesed vast une pealt. Vähem on ehk neid, kes teavad, et just Peterson oli see mees, kes muuseumis filmitegemisega alustas. Kohalik rahvas uudistamas filmivõtteid. Alnaši rajooni Kuzebajevo küla, Udmurdimaa. Habemega mees fotol vasakul on Aleksei Peterson – ERMi direktor aastail 1958-1992. Foto Priit…

Tekst: Svetlana Karm, teadur Foto: Arp Karm, fotograaf   See lugu algas eelmise aasta novembris, kui üks udmurditarist Tartu Ülikooli doktorant küsis, ega ma ei tea midagi Udmurdimaal kunagi levinud nn prantsuse rättidest ja ega neid ei ole juhuslikult Eesti Rahva Muuseumi kogudes tallel (ta oli parajasti valmistumas Pariisi-reisiks, et tutvustada sealsele rahvale oma Baškortostani…