Nikolai Kuznetsov, keeleteadlane, ERMi uue maja soome-ugri püsinäituse töögrupi liige

Kuigi ERM asutati 1909. aastal eesti rahvateaduse igakülgseks edendamiseks, on muuseumi üheks ülesandeks juba algusaegadest saadik olnud soome-ugri kultuuri kajastava materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. Nii avatigi juba 1928. aasta lõpus Raadi mõisas ka ERMi esimene soome-ugri püsinäitus. Praeguseks on ERMi soome-ugri kogud ühed suuremad maailmas. Nüüd, kui sealsamas Raadil käib ERMi ehitamine, valmistatakse ette uut soome-ugri püsiekspositsiooni Uurali kaja. See peaks tutvustama ERMi rikkalikke kogusid ja kajastama soome-ugri kultuure veelgi paremini ja põhjalikumalt.

Uurali on rühmanimetus, mis viitab sellesse kuuluvate rahvaste oletatavale algkodule Uurali mägede lõunapoolses ümbruses. Igapäevaselt võidakse rääkida soomeugrilastest, kelle all mõeldakse kõiki uurali rahvaid (soome-ugri = uurali). Rangema ehk teadusliku määratluse järgi tähendab uurali siiski soome-ugri ja samojeedi kooslust (uurali = soome-ugri + samojeedi). Seega on uurali laiem mõiste.

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualad. Koostanud Indrek Jääts. ERM, Regio 2009.

Aeg-ajalt seatakse soome-ugri sugulus aga kahtluse alla. Küllap on palju neid, kes ei usugi seda. Uurali rahvad erinevad tõepoolest väga rassilt, usundilt, kultuurilt. Vaadates nende tohutult suuri levikualasid kaardil ja arvestades nende tihedaid kontakte väga erinevate rahvaste ja kultuuridega läbi ajaloo, ei panegi nendevahelisi suuri erinevusi imeks: eri rahvaste traditsioonilised tegevused ja elulaad on paljus tingitud nt kliimast, aga ka muudest teguritest; mõne suurema religiooni mõjuväljas elamine on põhjustanud vastava usu levimist teatud rahvaste seas; kontaktidest naaberrahvastega on tingitud vastastikused kultuurilised ja keelelised mõjud jne. Võibki tekkida küsimus: kas me oleme ikka sugulased?

Vastan jaatavalt, kuid me oleme – ja see on väga tähtis – keelesugulased. Soome-ugri (uurali) sugulus on eelkõige keeleline. Just keeleline sugulus annab aluse panna need rahvad ühte rühma. Nii räägimegi soome-ugri (uurali) [keeli kõnelevatest] rahvastest ja soome-ugri (uurali) [keeli kõnelevate rahvaste] kultuuridest. Kuid keelesugulus ei tähenda alati sugulaskeelte kõnelejate füüsilist sugulust.

Keeleline sugulus ei tähenda ka alati vastastikust arusaamist, nagu loota võiks. Küll võib eestlane mingil määral mõista soomekeelset kõnet ja vastupidi. Läänemeresoome keeltevahelises keelesuguluses ehk ei tekigi kahtlust, loodetavasti näeb ja kuuleb ka mittespetsialist palju ühiseid jooni nendes keeltes (sõnavara, sarnane käänamine ja pööramine, astmevaheldus jne). Kuid nagu on lähedasemaid ja kaugemaid sugulasi inimeste suguvõsades, nii on ka lähimaid ja kaugemaid sugulasi keelte peredes. Kui nt liivi keel on eesti keelele väga lähedane, siis samojeedi ja isegi permi keeled on võrdlemisi kauged.

Uurali keelepuu. Allikas: http://www.fennougria.ee

Keelesuguluselt eeldatakse sarnaseid sõnu keeltes. Soome-ugri keeltes on sõnavarakiht, mis on väidetavalt ühist päritolu. See sisaldab nende keelte vanimaid sõnu ja viitab nende keelte sugulussidemetele. Selles on tugevamalt esindatud kehaosad (nt silm, käsi, süda, maks), loomad (nt kala, hiir) ja taimed (nt kuusk), tegevused (nt sööma, jooma, elama, koolma, minema, ujuma) ja omadused (nt uus, pime).

Sõnad kala ja silm soome-ugri ja samojeedi keeltes

Ühiste sõnatüvede arv erinevates soome-ugri keeltes on erinev ja ei pruugi siiski olla piisav kõne mõistmiseks.

Pealtnäha võib nt ungari keel tänu suurele sarnaste sõnade hulgale tunduda sugulane slaavi keeltega. Ka Venemaa soome-ugri keeltes on tohutu palju vene keelest võetud sõnu. Siiski on tegemist laenudega. Erinevatel aegadel eri keeltest laenatud sõnu võib keeles olla palju, kuid keel toimib laenude lähtekeelest ikkagi erinevalt. Seepärast tuleb rõhutada järgmist tähtsat asjaolu – keeleline sugulus peitub eelkõige keelte süvastruktuuris, sarnases ülesehituses. Soome-ugri keeli iseloomustavateks struktuurijoonteks nimetatakse tavaliselt nt suurt käänete arvu, grammatilise soo puudumist, laiendi eelnemist põhisõnale jne.

Mõningate struktuurisarnasuste põhjuseks võib olla ka keelte geograafiline lähedus. Puutudes teineteisega kokku, laenavad keeled mitte ainult sõnu, vaid ka struktuurimalle ja mingil määral sarnastuvad. Nii võib täheldada sarnasusi nt eesti ja läti keeles. Kuid tegemist pole ikkagi sugulusega, vaid tihedatest ja pikaaegsetest kontaktidest tingitud sarnasustega ühe areaali keelte vahel.

Soomeugrilased on keelesugulased. Samas korreleerub keel kindlasti inimese kognitiivse süsteemi osana näiteks keelekõnelejate mõtlemisviisiga. Ühiseid jooni on otsitud ja otsitakse ka soomeugrilaste materiaalses ja vaimses kultuuris. Siiski on hõlpsam leida sarnasusi lähestikku asuvate rahvaste kultuurides ning nii polegi ehk alati võimalik rääkida kõigile soomeugrilastele omastest ühisjoontest. Olgugi et sugulased.

___________________________________________________________

Lisalugemist soome-ugri suguluse kohta:

Hasso Krull: Soomeugri müüt (Vikerkaar, 6/2010)
Mart Meri: Tormid keelepuu ümber (Areen, 09/1997)
Ajakirja Horisont Fenno-Ugria erinumber (Horisont 5/2007)
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koduleht