Seitse aastat menstruatsiooni

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister ja seksuoloog. Emakaga inimene menstrueerib keskmiselt seitse aastat oma eluea jooksul. Selles statistikas on silmas peetud küll neid päevi tsüklist, mil vajatakse menstruatsioonitarvikuid, ning fookus on sellel, kui palju toimetulek menstruatsiooniga mõjutab inimese elu. Neile mõjudele osutan põgusalt ka augustikuises blogipostituses, aluseks minu magistritöö. Seksuaalkasvatusest rääkides oli menstruatsioon teema, millest intervjueeritud…

Regilaulu esitamisest tänapäeval

Greta Liisa Grünberg, pärimusmuusika laulueriala tudeng TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias.   Regilaulmine on tuhandeid aastaid vana traditsioon, pärit ajast, mil läänemeresoome hõimud hakkasid praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa aladel ning ümber Soome lahe hargnema („Regilaulu lugu“, EKM Teaduskirjastus, Väike Hellero, 2020). Regilaul on traditsiooniliselt olnud suuline pärimus. See on osa rahvaluulest ja kuulub…

Suvepraktika ERMis

Hannes Kruuse, Maarja Posihnova, Audra Mišinite ja Käti Paavo, Voco giidieriala õpilased. Paar kuud tagasi saime meie, Tartu Rakendusliku Kolledži giidi eriala õpilased, suurepärase võimaluse teha oma suvepraktika ERMis. Praktika on hea viis saada konkreetsem ülevaade oma erialast ning panna proovile oma teoreetilised teadmised. ERM oli oma mastaapsuses ja teemaderohkuses ideaalne koht selleks. Juba esimesel…

Tõlkides kliimamuutusi: kliimaliikumised ja aktivistid Eestis

Mirjam Rennit, UT etrnoloogiamagister. Suviseid kuumalaineid ning harjumuspärasest soojemaid ja lumeta talvesid on viimastel kümnenditel märganud enamik eestimaalasi. Nende käegakatsutavate muutuste seostamine kaugeleulatuvate globaalsete kliimamuutustega on aga endiselt vähene. Oma magistritöös, mida kaitsesin jaanuaris Tartu Ülikoolis etnoloogia osakonnas, uurisin inimesi, kes on oma kliimamuutustega seonduvate murede väljendamiseks koondunud ning pidanud vajalikuks levitada oma teadmisi ja…

Terve Eestiga vähi vastu. Heategevusega seotud margid Eestis

Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…

Gustav Ränga Saaremaa ja Muhu retked 1935–1938

Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…

Tütarlapsest sirgus naine. Nähtamatult

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister, seksuoloog. Eesti elulugudes on tahke, millest räägitakse rohkem ja avatumalt. Minu igapäevane töö seksuaalsuse vallas ja ka kultuuriuurija pilk keskendub aga aspektile, mis on igas eluloos olemas, ent millest on sageli vaikitud – seksuaalsusele. Olen seksuaaltervise valdkonnas tegutsenud 20 aastat ning soovist uurida seda inimolemusest lahutamatut osa just kultuurilisel tasandil sündis…

Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses

Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…

Kiri Ukrainast

Liis Lainemäe, ERMi sisuturundaja. Postimuuseum on Eesti Rahva Muuseumi tiiva all alates 2009. aastast ning pärast seda, kui ERM kolis uude majja Raadil, saab Postimuuseumi tegevust suures osas näha meie kodulehel virtuaalnäitustena. Üles on pandud näiteks Eesti mõisate auks välja antud margid, kevadpühadeks saadetud postkaardid kui PARO kaartkirjad. Näituseid saab vaadata siin: https://www.erm.ee/et/naitused/virtuaalnaitused. 2022. aasta…