Unikaalne soome-ugri rahvaste kongress seekord Tartus Eesti Rahva Muuseumis

Autor: Andres Heinapuu, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige. Soome-ugri rahvaste maailmakongress on Uurali rahvaste kõrgeim esindusfoorum, kuhu saadavad oma esindajad paljud hõimurahvad ja kultuuriseltsid. Kongressi eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuuri ja keeli, edendada nende omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendusi. Kongressid toimuvad aastast 1992 igal olümpia-aastal. Need on toimunud…

Eesti Rahva Muuseum on kogu rahva muuseum

Alar Karis, ERMi direktor. Eesti Rahva Muuseum (ERM) võttis maikuu päikselistel kevadpäevadel vastu uue arengukava. See tähendab, et muuseumipere liikmed on kokku leppinud ühistes arengueesmärkides ja suundades, kuhu tahame liikuda järgnevate aastate jooksul. Meie jätkuv missioon on olla Eesti ning soome-ugri hõimurahvaste kultuuri, identiteedi ja mälu hoidja, pärandi mõtestaja ning sildade looja ühiskonnas. Tulevikku vaatavalt…

Tule raamatukokku!

Karin Kiisk, ERMi bibliograaf. Nüüd, mil ERM on saanud uksed külastajatele avada, on ka muuseumi raamatukogu taas huvilistele lahti. Infoks neile, kes pole ERMi raamatukogus varem käinud: asume hoone A-osas kohe piletikassa kõrval. Raamatukogu külastamiseks pole muidugi piletit vaja. Tee aga uks lahti ja astu sisse! Raamatukogu on avatud T–R  10–17 (riiklike pühade eel kuni…

Kuidas ma ERMi jõudsin. Ljudmilla Mesropjani lugu

Autor: Ljudmilla Mesropjan, festivali „Lehesaju muusika“ asutaja ja korraldaja. Festival „Lehesaju muusika„ on algusest peale osutunud edukaks projektiks: mõnedki korrad on meid nomineeritud kultuuripreemiale ja aasta kultuurisündmuse tiitlile. 2020. aastal andis Tartu linn mulle teenetemärgi selle eest, et olen oma tegevusega andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arendamisse. Kümme aastat on autorilaulu festival toonud Tartusse nii…

Suur seiklus ehk ERMi päris oma teater. Inimene tahab ju mängida

Sirje Madisson, koostöövõrgustike koordinaator, ERMi teatri kunstiline jm juht. Näitleja ja lavastaja Jaan Tooming kurtis kunagi ajalehes Sirp (2.09.2011): „Kaasaegse teatri osatäitmistes pole rütmi, kujud on välja voolimata, sest tahetakse ikka olla nagu elus, mitte luua kunstiteost. Kui tahame jõuda uuele, kunsti tasemele, siis peame unustama Stanislavski olustikulise psühholoogitsemise ning pöörduma nende teatrikunstnike poole, kes on…

Ainulaadne muuseumipood

Kaisa Lomp, ERMi müügijuht. Muuseumis näitustel ringi jalutades õpid, kuidas eestlased ja meie sugulasrahvad on aegade jooksul elanud. Restoranis einestades saad proovida põnevaid Eesti maitseid. Muuseumipoest on sul aga võimalik endale või kellelegi kingituseks osta tublide kohalike tegijate toodangut, olgu selleks Tartumaal valmistatud kaunid jakid, Mulgimaal kasvavate lammaste villast kootud käpikud, saartelt pärit maiustused, Tallinnas…

Kas pasha on eesti toit?

Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja Sellele küsimusele asus 1956. aastal välismaal elava eestlaskonna abil vastust otsima Stockholmis elav etnoloog Gustav Ränk. Ta avaldas  ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele 24. märtsil 1956 niisuguse nupukese: Eesti seltskonnas, eriti linlaste hulgas, valmistatakse üsna laiali erilist lihavõtte-sööki, pashat. Komme süüa pashat on mõnelpool nii sügavale juurdunud, et seda peetakse nagu mingiks eriliseks…

Sukeldumine eesti kultuuri: ühe sügise kogemus

Saswati Bordoloi Saswati Bordoloi on pärit Kirde-Indiast ja õpib praegu Tartu Ülikoolis külalisdoktorandina võrdlevat rahvaluulet. 2020. aasta sügisel osales ta Eesti Rahva Muuseumi korraldatud eesti kultuuri kursusel, mis on mõeldud siin elavale muukeelsele kogukonnale. Blogiloos jagab Saswati oma kogemust ja eesti kultuuri kohta tehtud tähelepanekuid.  Eesti Rahva Muuseum on siinse kultuuri tugisammas, mis on pühendunud…

Hurda kutsari tütar

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Enamasti kirjutatakse ERMi kogudest siis, kui on saabunud suur kollektsioon. Seekord kirjutan ei rohkemast ega vähemast kui 12 klaasnegatiivist, mis jõudsid muuseumisse 2014. aasta kevadel, kinkijaks Sulev Pihlak Tallinnast. Kui vastuvõtmise järg nendeni jõudis, uurisin kinkijalt, kus ja millal pildid on tehtud ning kes nende peal on, sest märkmeid seal…

Presidendipaari rahvarõivakomplekti lugu

Eesti president Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kandsid vabariigi 103. aastapäeval 24. veebruaril sel aastal Saaremaa kõige lõunapoolsema, Jämaja kihelkonna rahvariideid. Kuidas komplekt valmis, räägib rahvariidemeister Mareli Rannap.  Algus Ettevalmistused algasid mais 2020. aastal, kohe pärast koroonaepideemiast tingitud liikumispiirangute lõppu. Presidendi soov oli kanda Eesti 103. sünnipäeval Saaremaa rahvariideid. Komplekti valimisel pidin arvestama…