Eesti kultuuri kursus – kuidas see oli? Esimese osaleja kogemus

/English below/ Sophie Scrivener, Ühendkuningriik Fotod: Lilia Fadeeva, Sophie Scrivener Lõimumise eesmärk on kergendada uustulnukate Eestisse saabumist, pakkuda võrdseid võimalusi ja kindlustada heaolu sõltumata rahvusest või emakeelest.  Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Rahvusvahelise Maja korraldatav eesti kultuuri kursus toimib just niiviisi, võimaldades sõbralikku ja turvalist keskkonda erinevatele etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele suhtluseks ja õppimiseks. Kursus…

Entel tentel trika trei

Täna tähistanuks 90. sünnipäeva armastatud laulja Kalmer Tennosaar. ERMi fotokogus on foto 1930ndate algusaastatest, mis kuulub fotoseeriasse 1930-60ndate aastate rõivastusest ja soenguist mitmel pool Eestis. Kiidjärvel tehtud fotol istub oma õdede keskel väike Kalmer. Parajas “Entel-tenteli” vanuses ning sellises rõivastuses ja sellise soenguga.

Ford Sierra – 90ndate Sierrari

Maarja Vaikmaa, ERMi sisuturunduse spetsialist Kaire Mets, Tartu Kutsehariduskeskuse turundusjuht ERMi näitusel „Ise tehtud Eesti“, vahetuvate näituste saali keskel ilutseb 90ndate aastate rahvaauto Ford Sierra – helesinine nagu iga tollel kümnendil elanud eestlase unistuski temast. Näitusel saab Sierrasse nii sisse istuda, pagassi piiluda, pahvaku Wunderbaumi-lõhna sisse tõmmata kui ka ajastumuusikat kuulata. Aga kuidagi pidi see Sierra…

Teistmoodi vana kirjakeel

Kristiina Ross, keeleteadlane ja tõlkija Fotod: ERM, Allfilm (Marko Raat, Meelis Veeremets) 1622. aastal ilmunud „Agenda parva“ („Väike käsiraamat“) on ladinakeelne katoliku preestrite käsiraamat, mis oli tiitellehe kohaselt „kirjutatud sobivaks kasutamiseks Liivimaa preestritele“ ja milles on vaimulikele suunatud ladinakeelse teksti sees toodud pöördumised koguduse poole ja koguduseliikmete vastused neljas kohaolikus rahvakeeles: läti, tartueesti, poola ja saksa…

Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjutüüpidest

Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, lõkkest ja ahjudest rääkida. ERMi näitusel „Uurali kaja“ on igas saalis ahju teemat mõnevõrra puudutatud või näidatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas või rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali ühes animatsioonis. Vaatame täpsemalt tšuvali ja…

Mekkimata jäänud õlu

Kaamera: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja; Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tekst: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja Mis saab siis, kui muuseumisse jõuab 38 aastat vana õlu? Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum kogusid ESTO-ainelist materjali, mille tulemusena jõudis ERMi ka üks avamata pudel ESTO päevade eripruuli­ – õlu aastast 1980! Sedasorti museaal nõuab muuseumi konservaatoritelt ja…

Hästi tehtud Eesti

Tekst: Lauri Räpp, põline tartlane, väikeettevõtja ja kolme raamatu autor Fotod: Arp Karm (ERM), Maarja Vaikmaa (ERM) Ühel sumedal suvehommikul umbes kakskümmend viis aastat tagasi tõmbasin jalga Eesti NSV lipust õmmeldud lühikesed püksid ja selga Havai stiilis eredavärvilise särgi. Pakkisin parvlaeva MS Georg Ots logoga kilekotti suure rannalina, Adidase plätud ja pudeli Fiestat. Haarasin riiulilt…

Kihelkonnalood mälulaekast. Edgar Kuusikuga Jämajal

Tiina Tael, peaarhivaar Seekord veedame päevaraamatu abiga ühe päeva Jämaja kihelkonnakeskuses, jutustajaks tulevane arhitekt Edgar Kuusik. Päeviku kirjutamise aegu oli ta 25-aastane  Riia Polütehnilise Instituudi üliõpilane, päritolult võroke. Küllap kuulis ta korp! Vironia kaudu, et Eesti Rahva Muuseum vajab abilisi, kes ühel suvel kihelkondades vanavarakorjamise teekonna ette võtaksid. Et stuudiumi jagus veel aastaks, suvel vaba…

Päewapiltnik Oskar Kallas

Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Fotod: Oskar Kallas 25. aprillil 1894 kirjutas 25-aastane Oskar Kallas oma päevikus: „Rahvateaduselise muuseumi asi on Jumal tänatud nüüd joones. Dr. L. V Schröder on ta Õ.E. Seltsis läbi viinud pikkade vaieluste järel; iseäranis selle vaste olnud Red. Hasselbladt ja prohv. Hausmann. Nad tahaksivad, nii kui Schröder mulle ütles, Õ.E.…

Kuiva jalaga räästa alt vihma kätte

Siret Saar, koguhoidja Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Saabunud sügisene aeg ning ilmastikuolud panevad mõtlema meie parimale vihmakindlale sõbrale, mis tänasel päeval pahatihti kas koju või kaotatud asjade sekka ununeb. Vihmavarje on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Ehkki esimest korda mainiti vihmavarje kirjalikult ligi 3500 aastat tagasi muistses Egiptuses, leiutasid veekindla vihmavarju juba 11. sajandil eKr hiinlased.…