Tekst ja fotod: Karin Leivategija, uurimisassistent
Käesoleva aasta veebruari lõpus avati Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas ajutine näitus „Rahutu noorus. Noored Euroopas 1945. aastast tänapäevani“, mille valmimisse ka ERM oma esemete ja lugudega panustas. „Rahutu noorus“ eksponeerib koostöös arvukate muuseumide, organisatsioonide ja eraisikutega lugusid Euroopa noortepõlvkondadest pärast II maailmasõda. Vaatluse all on neli aastakümmet: 1940., 1960., 1980. ja 2000. aastad.
Näituse pealkiri on võetud 1968. aastal CIA poolt president Lyndon Johnsonile saadetud salastatud aruandest „Rahutu noorus“, mis tegi proovi selgitada üle maailma aset leidvate noorte poolt juhitud ülestõusude põhjuseid. Näitus keskendub noorte rollile II maailmasõja järgse Euroopa arenguloos ning võtab aluseks põhimõtte, et noorus on jõud, mis on alati püüelnud muutuste poole. See on idee, mis jõuliselt resoneerib tänase päevaga, mil just noorte poolt juhitud kliimapoliitika vastane protest on saavutanud ülemaailmse kõlapinna.
„Rahutu noorus“ teeb proovi kirjeldada ja mõtestada II maailmasõja järgseid kümnendeid läbi nooruse perspektiivi. Näitusel on selgelt välja toodud elukäikude, võimaluste ja võitluste erinevus Ida- ja Lääne-Euroopas pärast sõja lõppu. Kuna Euroopa Ajaloo Maja püsiekspositsiooni on tugevalt kritiseeritud Nõukogude okupatsiooni suhteliselt leebelt suhtumises ja moonutatud info esitamises[1], paistab „Rahutu nooruse“ näitus soovivat seda viga parandada. Selgelt on välja toodud erinevad reaalsused, milles noored inimesed läbi möödunud sajandi teise poole oma elusid lõid. See paistab näitusel lausa nii teravalt silma, et siinkirjutaja sattus näituse avamisel elavasse diskussiooni Brüsseli kommunistliku ajaloo arhiivi töötajaga, kes kahtlustas, et kogu näituse näol on tegu koguni „antikommunistliku propagandaga“.
Lugusid Euroopa noortepõlvkondade vastupanust ühiskonnakorrale ja võimule jutustas „Rahutu noorus“ läbi kõnekate esemete, dokumentide ning audio- ja videomaterjali, mida kuraatorid kogusid koostöös muuseumide ja asutustega üle Euroopa. Oluline roll kirjeldamaks elu siinpool raudset eesriiet oli ka ERMil. Meie kogudest rändas näitusele mitu eset ning ERM oli abiks ka teiste esemete ja fotode leidmisel ning oluliste teemade väljapakkumisel.
Üks ERMi kogudest pärit ese, mis näitusel silma hakkab, on metsavend Kokale kuulunud kuuliauguga saag (ERM A 1018:107), mis imekombel metsavenna elu päästis. See kõnekas ese aitab rääkida lugu nendest inimestest ja riikidest Euroopas, kelle jaoks sõja lõpuga ei saabunud kauaoodatud rahu ja vabadus, vaid see tähistas uute võitluste ja raskete lüüasaamiste algust. Nii on ka näitusel märgitud, et metsavend Kokk jäi tänu seljale seotud saele küll ellu, kuid suri Siberis, kuhu ta 1949. aastal küüditati.
Metsavend Koka elu päästnud saag (ERM A 1018:107).
Näitus “Rahutu noorus”.
Sõjaaegset ja sellele järgnenud nappust, kuid samaaegset soovi naasta normaalse elu juurde, kirjeldab tabavalt vitriin sõjajärgsest beebibuumist ja abiellumiste arvu tõusust. Kesksel kohal on vitriinis Taanist pärit langevarjuriidest pulmakleit ning ERMi kogust pärit langevarjunöörist käekott (ERM A 998:1).
Näitus “Rahutu noorus”. Langevarjunöörist käekott (ERM A 998:1).
Foto 3. Näitus “Rahutu noorus”. Langevarjunöörist käekott (ERM A 998:1). Foto autor Karin Leivategija
Kuigi näitus teeb põikeid poliitiliselt vähem laetud teemadesse, siis nagu pealkiri viitab, on põhirõhk siiski noortel, kes on võtnud kätte asjade kulgu ja ühiskonda muuta. Vaadeldakse suuri protestiaktsioone, nagu Praha kevad, 1968. aasta tudengite ülestõus Pariisis, 1973. aasta Ateena Polütehnikumi ülestõus jne. Tähelepanuta ei jää ka väiksemad ja isiklikumad protestid välimuse, subkultuuride ja identideediloome kaudu nagu pikkade juuste kasvatamine Tšehhoslovakkias, Supermani koomiksi lugemine Hispaanias ning Sylvester Stallone’i pildiga kilekoti kandmine Eestis. Vaadeldakse riietusel ja muusikal põhinevate subkultuuride esiletõusmist üle terve Euroopa – Teddy Boys Inglismaal, nozem Hollandis, blousons noirs Prantsusmaal, “Marlon Brandod” Austrias ja stiljagid Nõukogude Liidus.
Pop- ja alternatiivkultuuri käsitlevad esemed ja lood läbivad tervet näitust, rõhutades ühest küljest nende keskset rolli noorte elus ning teisest küljest käsitledes neid kui vastupanu tööriistu. Eestis 80. aastatel jõuliselt levinud punkkultuur on uhkelt esindatud ERMi kogudest pärit punkar Kojamehele kuulunud pükste (ERM A 913:171) ning Euroopa Ajaloo Muuseumi kogudesse kuuluva punkar Reedik Saarmanni jaki kaudu.
Killuke Eesti pungi ajaloost Brüsselis. Reedik Saarmani 50. aastatest pärit Chevy jakk ja punkar Kojamehe püksid (ERM A 913:171).
Euroopa Ajaloo Maja on näitusega „Rahutu noorus“ ette võtnud raske ülesande tuua välja noortepõlvkondade erinevusi ja ühisosa Euroopa keerulises lähiajaloos ja mitmekesises kultuuriruumis. Paratamatult jäävad näitusel eksponeeritud esemete taga peituvad lood üldjoonelisteks, kuna niivõrd massiivse teema puhul on keeruline leida ruumi nüansside esiletoomiseks. Samas täidab näitus efektiivselt oma eesmärki esitleda Euroopa noorte teemat ning meie jagatud ja hargnenud ajalugu läbi arvukate perspektiivide.
[1] A Critical Report on the House of European History in Brussels. http://mnemosyne.ee/en/a-critical-report-on-the-house-of-european-history-in-brussels/
