Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ja Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar

Toiduainete erinevad säilitamisviisid olid tuntud juba meie esivanematele. Olude sunnil tuli toiduülejääk tallele panna, et ka mustadel päevadel ja talvisel perioodil oleks midagi suhu pista. Hoidistamine tänapäevases mõttes jõudis meile naisseltside „sissekeedukursuste“ kaudu. Nõukogude ajal, kui kaupluste riiulitel haigutas tühjus, aitasid kurgi- ja kompotipurgid katta lauda.

ERM Fk 2901:100 Moosikeetjate kursused 20. saj I poolel

Tänapäeval on oma aiamaa omamine ja hoidistamine suhteliselt tavaline, meile omane. Me ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei tee talveks hoidiseid. Näib lausa, et mooside, salatite, mahlade jm keetmine on jälle laineid löömas. Koduse saagi sissetegemine on ühelt poolt võimalus talvel oma keldrivarudele loota, teisalt pakub see suurt avastamis- ja katsetamisrõõmu ning teadmist, et kõik, mis kõhtu läheb, on enda tehtud ja puhas. Tegemist on teemaga, kus igaüks võib kaasa rääkida – kes teeb hoidiseid, kes sööb ja kiidab.

ERM Fk 2942:317 Modell Katrin Kaasik reklaamimas porgandimahla. Lehekülg Tartu Konservitehase reklaamtrükisest „Konservid lastele“. 1971

Õun ja punane porgand

on purki end torganud

nagu väikesesse klaasist salve.

Nüüd nad ootavad üheskoos talve.

Kes nendest tehtud sööki sööb,

sel tervis talvel vastu lööb.

Selline lustakas luuletus porgandi-õunapüree kohta on kirja pandud Tartu Konservitehase 1971. aasta reklaamtrükisesse „Konservid lastele“, mis on koos teiste põnevate eksponaatidega leidnud tee Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu väikesele hoidistamisteemalisele väljapanekule. Muu hulgas saab tutvuda Eesti Rahva Muuseumi isuäratavate lemmikhoidiste retseptikogumikuga. Väljapanek on avatud käesoleva aasta novembrikuu lõpuni. Olete oodatud uudistama!

 

Kolm lemmikretsepti meie töötajatelt:

Ülle ema rabarberitšatni

0,5 kg rabarberit

2 tavalist või punast sibulat

0,5 kg suhkrut

1,5 tl jahvatatud musta pipart

1 tl kaneeli

2 spl äädikat

¾ dl vett

Tükeldatud rabarber ja sibul segada suhkru ja veega, keeta tasasel tulel, kuni kõik on pehme. Maitsestada, hoida pidevalt segades tasasel tulel, kuni keedus on piisavalt paks. Täidetud purgid jahutada, kaanetada, hoida külmikus.

Võib kaanetada kohe kuumad purgid ja need säilivad ka toatemperatuuril väga hästi. Eesti Rahva Muuseumi töötajate tõeline lemmik!

Retsept on pärit Maalehe lisalehest „Targu Talita“ 4.8.2011.

 

Maire mustsõstraketšup

 1 kg mustsõstraid

1 kaun tšillipaprikat

300 g suhkrut

0,5 klaasi õunaäädikat

2 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud nelki

0,5 tl jahvatatud muskaati

0,5 tl jahvatatud pipart

pisut soola

Keeda puhastatud marju ja tšillipaprikat viis minutit. Püreesta saumikseriga. Sega püreele sisse suhkur, keeda pidevalt segades, lase seista 20 minutit. Lisa ülejäänud maitseained vahetult enne keetmise lõppu. Pane kuumalt purki. Kasuta lisandina lihatoidule.

ERM Fk 2898:26 Hoidised

 

Õunamoos ingveriga

(sobib hästi nt ülepanni pannkookide või tortide vahele, ei voola välja)

1 kg hapusid õunu
2 dl vett
0.5 kg moosisuhkrut
1 sidruni mahl, riivitud sidrunikoort
1 spl värsket riivitud ingverit

Koori õunad, eemalda südamed, tükelda. Piserda tumenemise vältimiseks aeg-ajalt sidrunimahlaga (natuke mahla ja riivitud sidrunikoort võid ka moosisse lisada).
Pane vesi suhkruga paksupõhjalisse potti, pott kuumale pliidile ja lase suhkrul lahustuda. Lisa õunad, lase keema tõusta, alanda kuumust ja keeda 15 minutit. Lisa ingver ja keeda veel u 10 minutit, kuni õunad on täiesti katki keenud. Villi moos purkidesse.