Tekst: Art Leete, ERMi soome-ugri püsinäituse töögrupi liige

3D vaated: JAN&KEN OÜ

Esimest korda mainitakse soome-ugrilasi ajalooallikates 1. sajandil ja alates 18. sajandist oleme olnud teadlaste uurimisobjektiks. 19. sajandi teisel poolel algas soome-ugri kultuurilise kogemuse rakendamine kaasaegses kultuurielus. Soome-ugri traditsioonide talletamine muuseumides on olnud üks selle arengu põhihoovusi.

Soome-ugri vanavara hakati Eestisse koguma juba enne ERMi asutamist, ent muuseumi rajamisel oli soome-ugri „teaduslik-patriootiline püüdlus“ üks esmatähtsaid. Peagi sai ERMist Eesti keskne soome-ugri uurimiskeskus ja 1928. aastal avati Raadil ka esimene soome-ugri püsinäitus. Nagu tollal kombeks, pandi soome-ugri ilu kultuurinautlejate jaoks lihtsalt vitriinidesse ritta.

Nüüd, ligi 90 aastat hiljem, oleme taas soome-ugri püsinäituse ettevalmistamise teel. Et tänapäeval ei piisa inimestele ainult süstemaatilise kultuuriesteetika pakkumisest, on tulnud omajagu pead murda näituse ideelise põhimõtte ja sadade pisiasjade kallal. Töögrupp on tegutsenud juba 5 aastat ja tulevase väljapaneku peamised mõtteliinid ning kujunduskontseptsioon on üldiselt paigas.

ERMi soome-ugri püsinäituse pealkiri on „Uurali kaja“. Selle nime kaudu osutatakse ühelt poolt soome-ugri rahvaste arhailistele kultuuriseostele, teisalt aga sellele, et me ei esita soome-ugri kultuuri mitte vahetult, vaid läbi meelelise peegelduse ja hajumise. Näitus on soome-ugri kultuuri tinglik mudel.

3D vaated

Soome-ugri kultuuri näitamisel ei püüdle me kõikehõlmavuse poole, vaid valisime välja valdkonna, mis võimaldab töögrupi meelest piisavalt soome-ugrilaste iseloomulikke jooni esile tuua. Tulevasel näitusel kujutatakse soome-ugri rahvaid emandate ja isandate arusaamade, tegevuste ja esemete kaudu. Eesmärgiks on näidata, kuidas ilmnevad soome-ugrilaste igapäevaelus naiste ja meeste tegevusvaldkondade erinevused ning mil moel naised ja mehed oma elu mõtestavad.

Naisi ja mehi vaadeldes saame kultuurist paljugi teada. Etnoloogid on uurinud soome-ugri emandaid ja isandaid väga erineval määral ja viisil, seejuures on naistele jagunud oluliselt rohkem tähelepanu. Samas pole mehedki päris tähelepanuta jäänud. Igatahes püüame näitusel esitada asjaolusid, kuidas naised ja mehed loovad korraga eriilmelist ja samas terviklikult ühteseotud soome-ugri kultuuripärandit.