Ehti Järv, teadur ja näituse „#Niisama linnas“ kuraator

Kuu aega tagasi, märtsis kirjutas näituse „#Niisama linnas“ kaaskuraator Kadri Kallast, mismoodi onnidest tänapäeva linnalapsed unistavad. Sel korral räägin, mida noored linnas õigupoolest teevad. Ajakirjanduse vahendusel võib jääda mulje, et kogu noorsugu ainult kaubanduskeskustes „hängibki“ – ikka ja jälle ilmub mõni artikkel, kus räägitakse noortekampade omavahelistest territooriumi jagamistülidest või sellest, kuidas kaubanduskeskused on kära tekitavate noortega hädas.

Olles teinud näituse ettevalmistavas faasis uurimistööd, leian, et päris nii see pole. Sugugi kõik noored ei kasuta sõpradega kokkusaamiseks kaubanduskeskusi. Või kui ka kasutatakse, siis kas see pole teisest küljest paratamatu – kus siis noor inimene oma koha leidma peaks, kui kõik paigad on täiskasvanute poolt hõivatud? Aga vaatame lähemalt, milline noorte oma koht olla võib ja kuidas mõni koht linnaruumis noorte jaoks oluliseks muutub.

Me anname füüsilisele maailmale tähendusi  – „see maja on minu kodu, selle tänavanurgani saadan sõbrannat koju“. Linnaruumi osa saab oma kohaks emotsioonide ja tegevuste kaudu. Valitakse kohti, kus on mugav ja hea olla. Oma koht on seotud ka inimestega, kellega koos seal midagi tehakse. See tegevus omakorda hakkab kujundama inimese arusaama geograafilisest, füüsilisest paigast – tänavanurk võib olla lihtsalt üks paljude samasuguste hulgast, aga kui kaks sõbrannat hakkavad korduvalt selle tänavanurgani teineteist saatmas käima, muutub see nende kohaks.

Selleks, et mõista, millisena näeb noor oma kodulinna, mis on tema jaoks olulised asutused, kohad ja tegevused linnas, palusime neil joonistada mentaalseid linnakaarte. Kognitiivse kaardi joonistamise puhul polnud oluline mitte täpsus (koos kõigi teede ja tänavate võrgustikuga), vaid sel teel kerkisid esile üksnes noore inimese jaoks kõige olulisemad kohad. Kasutatud uurimismeetod aitas linnapilti n-ö ebaolulisest puhastada, et joonistuks välja vaid kõige tähenduslikum. Näiteks annab poodide ja asutuste joonistamine infot, milliste huvidega noorega tegu on – loodushuviline ja keskkonnasäästliku eluviisiga noor ei kandnud kaardile selliseid poode nagu NewYorker või Zara, vaid hoopis Biomarketi, turu ja kaltsukad. Joonistamise järel tegid uurijad kaartide autoritega intervjuusid, mille käigus kaarte kirjeldati. Intervjuus tehtud päevakirjelduste alusel valmib näitusele ka installatsioon „Linnad linnas“.

Fragment kaardist „Minu Tallinn“, millele on märgitud autori igapäevaste tegemistega seotud kohad: koolimaj; pood, kus pärast tunde süüa osta; korvpalli- ja jalgpalliväljakud; park sõpradega kooskäimiseks. (kaardi autor: Oliver)

Millised need sõpradega koos olemise kohad siis on? Kuna näituseprojekti on kaasatud Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 9. klasside õpilased, toon ühe näite Tallinnast Kristiine linnaosast. Ühe osana uurimusest soovisime saada ülevaadet nende nägemusest oma kodulinna kohta. Olles tutvunud joonistatud kaartidega, panin imeks, et ühes klassis olid kõik kaardile joonistanud koolimaja lähedusse sellised kohad nagu Staap, Räägupesa, Räägu park. Kusjuures paralleelklassi kaartidel neid kohti peaaegu ei esinenud. Mind hakkas huvitama, mis kohad need on ja miks see Räägupesa burks nii hea on.

Fragment kaardist „Minu Tallinn“. Kaardile on kantud lisaks sõprade kodudele ja poodidele ka märksõnad „Räägupesa“, „Räägu park“, „Russia park“. (Kaadri autor Michelle)

Intervjuudes kirjeldasid noored oma tavalist koolipäeva üsna samamoodi, nagu teeb seda Michelle: Tavaliselt pärast kooli lähen ma näiteks kas Kristiine keskusesse, mõnele sõbrale külla või näiteks oma poisi juurde. Väga tihti käime pärast kooli Räägupesas söömas, õhtuti pargis istumas. Olenevalt päevast lähen pärast sõpradel külas käimist kas trenni või koju.

Räägu park ühel aprillikuisel pärastlõunal. Burks oli nagu burks ikka, ilmselt sõpradega koos maitseb veelgi paremini. Foto: Ehti Järv

Üheksandikud selgitavad, kuidas Räägu park ja selle lähedal asuv söögikoht Räägupesa on kujunenud nende oma kohaks:

Üks meie klassiõde elab Räägu pargi kõrval. Ta on selline inimene, kes kogub enda ümber sõpruskonna, tema ümber koondutakse. Ja kuna ta elab seal, siis me käime tal külas ja oleme õhtuti koos väljas Räägu pargis. Kuidagi on see saanud kõigile kohaks, kus käia koos. (Hanna Grete)

Mida sõpradega kokku saades tehakse? Igasuguseid asju: käiakse söömas, mängitakse mõnd pallimängu, räägitakse juttu, lollitatakse, jalutatakse. See, mida ette võetakse, sõltub sõpruskonna huvidest ja soovidest – filmihuvilised noored otsivad järgmist põnevat filmimiskohta, kunstihuvilised plaanivad võib-olla hoopiski uut graffitit. Aga kindlasti ei hängita! Noored on selle sõnakasutuse vastu, leides, et see on omandanud negatiivse tähendusvarjundi. Pigem võiks öelda, et ollakse niisama sõpradega, veedetakse koos aega.

Meie sõprade kokkusaamiskohad on Räägu park ja Räägupesa. Vahel oleme tüdrukutega omaette rääkimas käinud Maxima juurest minnes umbes 100 meetrit Russija pargis. Aga Räägu on põhiline, kus me mängime korvpalli, räägime juttu, istume ja niisama naerame. (Michelle)

Räägupesa kiirtoidukoht on oluline osa sõpradega väljas käimisest, kuigi kõik ei pruugi seal päriselt söömas käia:

Kindlasti me alustame kõik alati Räägu pargist, kus saame kokku. Tavaliselt tahab keegi midagi süüa, siis mina lähen tavaliselt Staapi või Mäkki, McDonald’sisse, ülejäänud söövad Räägupesas ja siis ongi kogunemispaik uuesti Räägu pargis. Paljud sõbrad on jalgsi, aga mina olen see vapper, kes alati väntab ratast, nii et ma käin kiiresti kuskil kaugemal ära ja vahepeal isegi toon ka teistele süüa. Mind ei lubata enam oma või teiste söögikohtade toiduga Räägupesasse sisse, nii et ma pean piirduma väljas, akna taga söömisega. Aga kui on soojad ilmad juba, siis tegelikult on niikuinii mõnusam väljas süüa. Me istume lihtsalt nendele pargipinkidele ja hakkame mõtlema, mida edasi teha. Tavaliselt me ei jää terveks õhtuks Räägu parki. Aga kui jääme, siis sellepärast, et tõesti ei viitsi koju minna või ei ole midagi muud teha. (Patrick)

Ka mujalt, lausa Lasnamäelt tullakse Kristiinesse, et süüa ja sõpradega aega veeta. Näiteks peab Kuristiku Gümnaasiumi õpilane Mai-Liis Räägupesa oma lemmiktoidukohaks:

Lemmiksöögikoht on mul Räägupesa, mis on minu kodust väga kaugel, aga number 17 bussiga saab sinna lihtsasti kohale sõita. Seal on päris odava hinnaga hästi head toidud. See ei ole mingisugune kohvik ega restoran, aga see on selline kiirtoidukoht, kus pakutakse igasuguseid erinevaid hästi maitsvaid toite. Üks mu sõber leidis selle toidukoha soovituse internetist. Kõik kiidavad seda kohta ja siis läksime proovisime ka – ja see hakkas meile meeldima. Muidu ma nagu ei käi väga kuskil söömas, aga see koht on küll hästi tore, kus sõpradega käia.

Fragment Mai-Liisi fotoallkirjadega Tallinna kaardist.

Ole kursis 16. mail Eesti Rahva Muuseumis avatava linnalaste- ja -noorte-teemalise näituse „#Niisama linnas“ tegemistega Facebooki vahendusel. Otsi näituse lehekülge Facebookist: Näitus #niisamalinnas

*postitus jätkab laste ja noorte linnateemalise näituse ettevalmistustööde kirjeldamist. Loe eelmisi postitusi: https://blog.erm.ee/?p=2767 ja https://blog.erm.ee/?p=4526