Siret Saar, koguhoidja

Tartu on ülikooli ja üliõpilaste linn, eriti sügisest kevadeni. 5. mail lõppesid tudengite kevadpäevad, sel puhul pakume Tartu ning tudengite auks ja kiituseks pildigaleriid ERMi fotokogust üliõpilastest alates 1910ndatest ja lõpetades 2000ndate aastatega.

Pildilolijad ja tekstikatkendid on omavahel seotud ainult ajaliselt – mõlemad pärinevad samast kümnendist.

1910ndad

ERM Fk 359:362 Tartu Eesti Üliõpilaste I spordipäev, 1000 m jooks 1919. Fotograaf J. Pääsukese postkaartide kogu.

Võib mõnikord kaotatud ajast tõsiselt kõnelda, kuid ka ilma sentimentaalsusesse langemata rahulikult konstateerida: „On aga ka elu nauditud.“

(Johan Kõpp, Mälestuste radadel 2, 1991 lk 83)

1920ndad

ERM Fk 1706:34 Muinasvarakorjajad üliõpilased 1920. aastal. Foto: Parikas.

Suvevaheaegadel tegelesin kodu-uurimisega. Kui ma Tartus õpinguid alustasin, oli õppejõudude hulgas mitmeid soomlasi, nende seas ka geograaf Granö. See tark mees ütles, et Eestis on vaja hakata tegelema kodu-uurimisega, et paremini  õppida tundma oma maad ja rahvast ning jäädvustada kohalikke kombeid. Ta innustas üliõpilasi minema maale koduloolist materjali koguma.

(Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944, 1992, lk 274)

ERM Fk 2861:3 Kaks üliõpilast Toomel. 25.05.1929.

Kui ma Tartus oma stuudiumi alustasin, ei küsinud minult keegi, mida ma õppima hakkan. Keegi ei andnud ka nõu, mida valida. /—/ Astusin filosoofiateaduskonda, kuna tahtsin eeskätt „targaks saada“. Tahtsin palju õppida ja ka vanemad polnud vastu.

(Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944, 1992, lk 252)

1930ndad

ERM Fk 2861:9 Üliõpilassegakoori mardikarneval 9.11.1930. Foto: P. Krüne.

Riietus ei olnud oluline, oluline oli õppetöö, oli see, mis sa ise väärt olid.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 91)

1940ndad

ERM Fk 2861:82 1948. aasta. Üliõpilased pidid kohustuslikus korras käima varemeid lammutamas.

Endiselt otsisin linna pealt eluaset. Pooleldi hävinenud Tartus polnud see kerge. /—/ Tartu oli küll rängalt kannatada saanud ja olukord olmeküsimustes hästi raske, kuid inimesed olid tol ajal kuidagi nagu sõbralikud ja valmis üksteist aitama.

(Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944, 1992, lk 444)

ERM Fk 2861:87 Üliõpilased suvepraktika ajal Jägala joa juures suplemas. 1949.

Tüdrukupõlve pidajatel seda probleemi ei olnud. Kes suutis järgida põhimõtet „enne ülikool, siis kõik muu“, ei jäänud elu hammasrataste vahele ja võis uhkes üksinduses oma plaane seada ja täita, ainult et sellest üksindusest ei olnud keegi huvitatud, kohe, kui ülikool lõpetatud, püüti esimesel võimalusel kaksinduse süsteemile üle minna, sest bioloogiline kell hakkas veelgi kiiremini tiksuma.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005 lk 124–125)

1950ndad

ERM Fk 2804:11 EPA maaparanduse osakonna üliõpilased Räpina kandis.
Fotograaf teadmata, 1954 või 1955.

Ülikoolis õppimine algas jälle kolhoosipõllul: kartulivõtt, viljapeks, põhu virnastamine ja viljavedu.

(Eesti rahva elulood II, 2000, lk 267)

ERM Fk 2861:112 Lahkamine Vanas Anatoomikumis.

Esimese kursuse sügisel anatoomikumiloengule minnes leidsime vana anatoomikumi ees ühed keldriuksed lahti olevat. Mina koos kahe tüdrukuga läksime sisse vaatama ja leidsime sealt basseini, kus ujusid laibad säilituslahuses (hiljem toodi need meile praktikumis uurimiseks ja prepareerimiseks). Poisid nägid, et me läksime keldrisse ja panid ukse tagant kinni – nad muidugi lootsid hirmukisa kuulda, aga meie seisime hiirvaikselt paigal, et mitte basseini sattuda. Kinnipanijatel polnud enam huvitav ja tegid ukse lahti, pääsesime välja. Poisid ütlesid, et see oli proov, kas me arstiks kõlbame.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005 lk 126)

1960ndad

ERM Fk 2644:6213 Tartu Ülikool. Üliõpilased kunstitunnis. 1968. Foto: Viktor Salmre.

Kui siis 1958. aastal ülikooli kunstikabinet uuesti ellu kutsuti, tuli mul meelde, et mina ka lapsena meelsasti kritseldasin ja hakkasin seal hoolega käima. Sai muidugi kohe varsti selgeks, et korralikku joonistajat minust ei ole. Eriti siis, kui juhtusid istuma Jaan Kangilaski lähedale, nii et said imetleda tema jõulist, mahlakat joont kujutise paberile visandamisel. /—/

Sellegi peale vaatamata loobumisvõitu ei andnud, sest seal oli palju muudki huvitavat, mida vastu võtta ja meelde jätta. Oli eneseharimise ja silmaringi laiendamise võimalus.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005 lk 104)

ERM Fk 2644:799 EPA naistudengid ühiselamus köögis süüa valmistamas. Foto: Viktor Salmre 1961–1966.

Ega me köögis eriti süüa ei teinud. Köögis oli küll sooja vett ja kõik, aga mulle ei meeldinud seal keeta. Eriti hull oli õhtul, kui kõik tulid korraga ja köök oli inimesi täis. Meie intris oli selliseid inimesi ka, kellel oli selline kodukord, et nt kolmeses toas oli iga päev keegi perenaine, läks loengutest varem ära ja kui teised koju tulid, oli söök valmis. Järgmisel päeval oli keegi teine perenaine, pandi rahad kokku ja kombineeriti. Aga meie sõime väljas, niipalju kui sõime. Figuuri peale tuli ka mõelda, mida vähem sa sõid, seda parem.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 83)

1970ndad

 ERM Fk 2909:1624 Tartu Ülikooli geoloogia- ja geograafiatudengid Kaukaasia mägimatkal 1976.

Ülikoolis geograafiat õppida tähendas ühtlasi ka pikki käike kaugetesse mägedesse, talviseid suusamatku ja kevadisi kõrberetki. Riietuseks peamiselt presendist jope ehk sturma ja jalanõudeks matkasaapad. See oli väga põnev ja mugav elustiil. /—/ Naisena sellist elu elades tuli siiski aeg-ajalt vastupandamatu tahtmine kanda pikka pidulikku kleiti ja ilusaid kingi. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 101)

ERM Fk 2909:1260 Ajaloo eriala üliõpilased TRÜ vanas kohvikus. Õppeaasta 1978/79.

Lisaks ülikooli klubile olid tudengite poolt hinnatud ka peahoone kõrval asunud ülikooli söökla ja kohvik ning restoranid Volga ja Jaamarestoran. Ülikooli sööklas käisid lõunat söömas peaaegu kõik tudengid, sest portsjonid olid suured ja odavad.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 83)

1980ndad

ERM Fk 2938:431 Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva ehk EÜE kokkutulekul Lääne-Virumaa esindus “Erwin”, 1982.

Suvised koolivaheajad möödusid üliõpilasmalevas tööd ja „kultuuri“ tehes ning olid seega nn aktiivsed puhkused. Olime igal suvel koos enamvähem samade inimestega.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 153)

ERM Fk 2861:544 Keemia üliõpilased pidutsemas.

Algas tormiline aeg, mis sisaldas diskosid, suhteid, joomist, esimesi teksaseid (võltsitud, muide) ja teatud määral õppimist. Õpingud mulle raskusi ei valmistanud, aga puudus ka sügavam huvi süvenemiseks.

(Eesti rahva elulood III, 2000, lk 487)

1990ndad

 ERM Fk 2964:951 Foto: Margus AnsuTudengite kevadpäevad 1992, vaba lava Tartu Ülikooli Klubi ees.

Ees olev on veelgi parem ja selline meeldivalt uisa-päisane ja vastutustundetu mõtlemine, et homme tulgu või maavärin, mina lähen täna peole!

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 175)

 ERM Fk 2964:964 Tudengite kevadpäevad 1992, volbriöö; korporandid õllerestoranis Humal. Foto: Margus Ansu.

Korporatsioon asendas algul mingil määral kodu, hiljem sai juba eneseteostuse vahendiks.  (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 102)

 

2000ndad

ERM Fk 2935:388 Tudengid välitöödel Tääksis, hommikul ühed ujuma, teised ujumast. Foto: Agnes Aljas 2009.

Kogusime ikka materjali ka, kuid kõige rohkem on meelde jäänud poole päevani magamised, meres ujumine, teeäärsetel lauahunnikutel peesitamine ja lahkete külaelanike marjapõõsad.

(Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis, 2005, lk 50)