Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Foto: Anu Ansu
Kui mulle tehti ettepanek kirjutada ERMi blogisse aasta alguse lugu, olin esiti teemavalikuga kimbatuses. Ikkagi mu esimene avalik tekst ERMi juhina. Olen olnud selles ametis aga napid kolm nädalat ja seega väga täpset detaili muuseumi töödest veel anda ei söanda.
Head kolleegid juhatasid mind reaotsale, soovitades keskenduda sellele, millest rääkisin ERMi töötajate ees 13. detsembril 2021, oma esimesel tööpäeval. Rääkisin pereväärtustest. Mõtlesin ka siis tõsiselt selle üle, kuidas siduda kõik see, mida ERMi perele pakkuda soovin ja milleks ma siia tulin, ühe keskse sõnumi alla. Kõne sellest, et iga asutus võiks toimida nagu pere, on ju üle kasutatud võte, aga läksin siiski seda teed ja proovisin kirjeldada, mida see mulle tähendab.
Peamiseks sõnumiks sai see, et hea pere on ühtne ja üksteist toetav kindel kants ning varjualune hoolimata oludest või keerulistest aegadest. Ning ERM on kahtlemata väga toetav ja tugev pere. Seda tajub töötades iga päev.
Pere teema hakkas mind ERMis ka kohe saatma. Näiteks lubasin juba kolmandal tööpäeval minna „Hommik Anuga“ saatesse rääkima jõulukingitustest ERMi uurimuste ja kogude näitel ning sattusin selleks esemeid otsides oma vanaema kootud mütsile muuseumi kogus. Ma ei teadnud, et minu memme kudumid on ERMis. Mu Pärnu memm oli 40 aastat käsitöökoondise Uku kuduja ja selgus, et kui asutus tegevuse lõpetas, tuli selle fond ERMi. Nii leidsimegi Kilveti nime järgi kogust ühe tema tehtud mütsikese ning ma sain eseme legendi täiendada meistri eesnime (Larissa), eluaastate, elukoha ja tööde loomise paiga infoga. See oli väga soe taaskohtumine ammu lahkunud memmega, sest kasvasime õdedega tema juures ja temalt pärinevad suuresti nii meie käsitööoskused kui ka armastus pärimuskultuuri vastu.
Larissa Kilveti poolt kootud müts, mis asub ERMi kogus, ERM-A851-2029. Foto: Sven Tupits
Peres tähistatakse kindlasti ühiselt rõõme ja lõbutsetakse koos. Mul oli esimene võimalus ERMi perega seda kogeda jõuluetendusel, millest osa võtsin. Sain teada, et kolleegidele kingituseks korralikult produtseeritud lavastuse loomine on ERMis traditsioon juba 15 aastat ja selle hingeks on me koostöövõrgustike koordinaator Sirje Madisson. Tema leiab iga aasta Eesti Näitemänguagentuurist sobiva teksti, toob kokku huviliste kamba ja utsitab-korraldab, et kõigil oleks kostüümid, rekvisiidid ja tekstiraamatud. Sirje ka lavastas selle etenduse. Mul oli küll väga väike roll, aga hea oli vaadata, kuidas kolleegid möllasid. Peres peabki lõbus olema. Mu oma väikeses peres on jõuluõhtud samuti alati väga lõbusad, sest kinkide saamiseks tuleb laulda, tantsida või luuletust lugeda. Õelapsed õpetasid neil jõuludel mulle näiteks, mis tants on floss. Paki sain igatahes kätte.
ERMi 2021. aasta jõuluetenduse “Suur Kuri Hunt” näiteseltskond. Foto: Sirje Madisson
Esimesed töönädalad ERMis tõid välja ka need pereellu kuuluvad hetked, kus kõik ei pruugi jagada samu väärtusi ja olla alati ühel meelel. Mitte ainult ERMi, vaid kõigi maailma perede ühiseks raskuseks on praegu muidugi see salakaval Covid, mis võtab ära rutiinse ja turvalise tegutsemise kindluse ning suudab ikka ja jälle ebameeldivalt üllatada. ERMi pere raskus on nii selles, kuidas tulla toime üksikkülastajate tuntava vähenemisega ja tegutsemise koomale tõmbamisega kui ka sellega, kust leida vahendeid töötajate taaspalkamiseks iga kord, kui Covid jälle natuke nööri lõdvemaks laseb. Lisaks on igas tööperes ju ka vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud liikmete vastuolud. Märkasin, et neile raskustele on muuseumis lähenetud väga delikaatselt ja kõiki arvestades. Jätkame samamoodi.
Erimeelsused peredes on muidugi lubatud. Nagu ka paha tuju, väsimus ja tüdimus. Ägedat arutelu tohib samuti olla, ent tuleb jälgida, et see ei läheks üle tüliks. Oleme oma lastele õpetanud, et vaielda tohib ka kõva häälega ja oma seisukohti võib kaitsta, aga see peab jääma aruteluks ja ei tohi areneda konfliktiks, sest konflikt toob enamasti solvumise ja see on halb. Nii küsivadki meie lapsed vahel, kui abikaasaga kõvasti millegi üle debateerime, et kas nüüd on juba tüli või on ikka arutelu. Seni on need olnud kõik arutelud. Tahaksin, et ka ERMi peres oleks nii ja keerulisedki olukorrad saaksid lahendatud teise argumente austades. Olen oma kolleege põgusalt juba tundma õppinud ja tundub, et nii see lähebki.
Töid, mis meil ERMi peres 2022. aastal ees seisavad, ja teemasid, mille üle arutleda, on küllaga, sest me aastaplaanid on muljet avaldavad. Esiteks peame olema valmis tervisekriisis pidevalt ümber kohanema, et muuseumi uksed oleks külastajatele avatud ning näituste koostajate, teadlaste, konservaatorite, koguhoidjate, hariduskeskuse, kommunikatsiooni tööd-tegemised oleksid turvalised ja võimalikud.
Hoiame korras püsinäituse „Kohtumised“ ning uuendame seda pidevalt oma teadlaste ja koguhoidjate abiga. Hoolitseme soome-ugri näituse „Uurali kaja“ eest ja teadvustame enam ERMi unikaalsust selle valdkonnaga tegelemisel.
Kutsume kõiki Miljard Kilgi maalinäitusele, kus on üleval tema 70. ja 80. aastate slaidimaalid, Eesti kultuurikorüfeede portreed ning põnevad fantaasiapildid. Vahetuvate näituste saalis valmistame ette näituse „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ selliselt, et igas kodus teataks alates 19. veebruarist Mägi ja Triigi tippteoseid just ERMi vaatama tulla.
Nüüd, kus me muinasjutunäitus „Elas kord…“ on väga eduka näitena ees, töötame sama kogemuse alusel välja oma järgmise näituse – „Keha“. „Elas kord…“ läheb maailma rändama ja sel aastal tegutseme ka selle nimel, et see saaks Tampere Vapriiki muuseumis vääriliselt avatud.
Jätkame osalussaali näitustega. 30. jaanuarini saab veel vaadata puuete teemat kajastavat koostöönäitust „Kaasav elu“. Seejärel avame veebruaris Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva ja Eesti semiootika pärandit tutvustava näituse.
Loomulikult teeme koostööd Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi väljatöötamisel ja tagame kontsertide, konverentside-seminaride jm ürituste korraldamise võimalused ERMis.
2022. aasta üks peamisi ettevõtmisi on korraldada Euroopa Muuseumide auhinnagala (EMYA), mis toimub ERMis mai alguses.
ERMi pere on valmis oma muuseumikodu hästi hoidma, et saaksime kõiki, kes meile külla tulevad, vääriliselt võõrustada. Ootame teid!
