Miks tuli karu Venemaalt ERMi magama?

Kirjutab ERMi direktor Alar Karis

Külastades Moskvas 2020 aasta veebruaris erinevaid muuseume käisin muuhulgas Uues Tretjakovi Galeriis äsja avatud ajutist näitust ”Vene muinasjutt. Vasnetsovist tänapäevani” («Русская сказка. От Васнецова до сих пор») üle vaatamas.

Tegemist oli eksperimentaalse näitusega, kus oli ühendatud Tretjakovi Galeriis olev vene maalikunst alates Viktor Vasnetsovist kuni läbi filmide, installatsioonide ning multimeedialahenduste kaasaegse butafooriani välja. Viktor Vasnetsov oli teatavasti kunstnik, keda iseloomustasid ühel oma loomeetapil vene rahvaluulest inspireeritud teosed. Nendest ”Aljonuška”, ”Ivan-Tsareevitš hundi seljas” ja ”Lendav vaip” jt olid ka näitusel väljas.

Video “Vene muinasjutt. Vasnetsovist tänapäevani”näitusest.

Visuaalselt mõjusid vene kunstnike omaaegsete tuntud teoste kõrval kõige jõulisemalt teatrikunstnik Maria Tregubova tehtud butafoorilised teosed nagu nn vene karu («Михал Михалыч спит») ja Kuldkala («Золотая рыбка»). Maria Tregubova on noor teatrikunstnik, kes on kujundanud etendusi nii Moskva Suures Teatris kui ka välismaal ning on jõudnud mitmete tunnustusteni, millest olulisem eelmisel aastal saadud Venemaa teatridisainerite auhind Kuldne Mask.

Mihhail Mihhailovitš magab (Михал Михалыч спит) Tretjakovi galeriis

Kuid tagasi küsimuse juurde, miks need kaks teost saabusid nädalavahetusel ERMi. Jättes kõrvale kõik allhoovused, mida vene karu juurde saab tekitada, võib kõike vaadata ka seoses meie näitustega.

Esiteks, samaaegselt Moskvaga avasime ka meie muinasjutuainelise näituse ”Elas kord…”. Moskva näituse planeeritud lahtiolek oli veebruar kuni mai 2020, koroona tõttu pikendati lahtiolekut septembrini. Meie oleme kavandanud näitust lahti hoida veel 2021. aasta sügiseni. Seega võimalus need teosed meile tuua tekitas minus huvi läbi seoste muinasjutumaailmaga. Samuti suured installatsioonid köidavad alati inimesi.

Teiseks, teatavasti hõimurahvad koos meiega, eriti handid, on pidanud karusid oma lähisugulasteks. Meie ”Uurali kaja” püsiekspositsioonis on karul oluline koht. Nii on Põhjarahvaste saalis interaktiivne stseen ”Karupulm”, kus saab kogeda karu emotsioone ning on visualiseeritud karu südametuksed ja vastav heli.

Nii Karu kui ka Kuldkala ei ole ega saa tulevikus olema osa ühestki ekspositsioonist ega kuuluma meie kogudesse, vaid tagastatakse autorile järgmise aasta lõpus.

Maria Tregubova

Selleks, et need kaks teost ERMi saada, suhtlesime nii Tretjakovi Galerii kui ka autoriga. Maria Tregubova avaldas mulle siirast heameelt, et tema tööd leiavad ajutiselt koha Eesti Rahva Muuseumis.

Ja lõpetuseks. Meie esivanemad pidid toidu saamiseks karusid tapma ning tapetud karule korraldati mitmepäevased peied. Siin-seal ka tänapäeval lauldakse laule ja näidatakse etendusi lepitades karu inimestega ning aidatakse karu hingedel kehast lahkuda. Kui seda ei juhtu, võib lõppeda karude sugu ja satub ohtu kogu maailmakord.

Lõpuks võime tõmmata paralleele ka järgmisel aastal toimuva järjekordse soome-ugri rahvaste maailmakongressiga, mille kese on sel korral Eesti Rahva Muuseumis.

Lisa kommentaar