Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist
Fotod: Oskar Kallas
25. aprillil 1894 kirjutas 25-aastane Oskar Kallas oma päevikus:
„Rahvateaduselise muuseumi asi on Jumal tänatud nüüd joones. Dr. L. V Schröder on ta Õ.E. Seltsis läbi viinud pikkade vaieluste järel; iseäranis selle vaste olnud Red. Hasselbladt ja prohv. Hausmann. Nad tahaksivad, nii kui Schröder mulle ütles, Õ.E. Seltsist einen Verein für baltische Adelsgeschichte (balti aadli ajaloo ühendus) teha. EÜSi muuseumi asi peab nüüd küll maha jääma; kahju küll, mul oleks suurem rõõm olnud selle tarvis tööd teha, aga mis teed kui raha vähe kasub. Pääasi on aga viimati ometigi, et töö tehakse, mitte kes ta teeb.“
Sama aasta suvel, pärast laulupidu käiski Kallas ÕESi ülesandel ja kulul pikemal kogumisreisil Kihnus, Tõstamaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Muhus.
Ligi kuu aega kestnud reisi järel, 10. augustil kirjutas Postimees tema reisist järgmist:
Kihnu saarel käis hiljuti cand. D. Kallas Eesti museumi tarbeks wanu riideid käsitöösid ja muid asju kogumas, milles töös see auus suguwend nii hoolas on. Kuid – mis arwad – kuda wõtsivad Kihnu taadid ja eided auusat wõõrast wastu ja toetasiwad ta ettewõtet? Mitte keegi ei taha midagi wana asjal mida nendel ju mõnda on, äraanda, ei hinna eestgi, kinkimesest ära lausu sõna. Wastawad aga : Wõeh, kas me olgah siis na tuhmid, et anname oma asjad ilmale ! Õnneks saadi ometi mõne wäljast läinud inimese käest mõningad asjad osta, nii et kaunis kogukene kokku saadi. Aga päewapildile üles wõtta, milleks ausal kogujal apparat ühes oli, ei lasknud end Kihnu eided mingi hinna eest, ei aidanud palumine ega nurumine. Kartsiwad teised päewapildi-masinat nagu tonti ja paniwad eest putku – wõta siis weel kinni! Mis ime ka, säärast imelooma nähti Kihnus alles esimest korda! Ajanappuse pärast ei saadud ka Tõstamalt midagi koguda. Siit sõitis auus korjaja muhulaste poole. Lodame, et sääl parem õnn oli.
Õnne oli, sest sellelt reisilt pärinevad praegusele etnograafiateadusele hindamatu väärtusega fotod, eriti Hiiumaa naiste rahvariiete ja nende kandmisviiside kohta.
Need fotod asuvad ERMi fotokogus, kust Kallase 150. sünniaastapäeva puhul need lugejate ette toome:
Suitsutare “lamuköök” Kihnu saarel 1894. (ERM Fk 447:70)
Heinalised rahvariides, Kihnu 1894. (ERM Fk 172:10)
Hiiumaa, Tõllu kivi 1894. (ERM Fk 172:15)
Hiiumaa, Pühalepa kiriku teel 1894. (ERM Fk 172:14)
Käina, Hiiu mõrsja 1894. (ERM Fk 172:13)
Pühalepa, naisterahvas 1894. (ERM Fk 172:24)
Hiiu pulmaseltskond 1894. (ERM Fk 172:16)
Hiidlased ehitavad laeva 1894. (ERM Fk 172:23)
Hiiumaa, kolm vanakest 1894. (ERM Fk 172:22)
Käina, Hiiu vanamees 1894. (ERM Fk 172:21)
Kaarma köstri M. Kallase rentnik kündmas 1894. (ERM Fk 172:12)
Mesipuu Kaarma köstri M. Kallase aias 1894. (ERM Fk 172:17)
Aed mesipuudega, Kaarma köster M. Kallas oma mesipuuaias 1894. (ERM Fk 447:173)
Antsu talu hoone, Kaarma 1894. (ERM Fk 447:172)
Saaremaa, Kaarma, Antsu talu ait 1894. (ERM Fk 172:11)
Väravavahi maja Kaarma kiriku kõrtsi juures 1894. (ERM Fk 172:25)
Kärla, Sauvere tüdrukud 1894. (ERM Fk 172:19)
Rahvas kiriku ees, Mustjala 1894. (ERM Fk 447:175)
Allikad:
OK. Päevik, 1. 94
Pino, Veera. 1998. Oskar Kallase noorusaeg, õpingud ja töö algus. – OK, lk 40
Postimees, 1894, nr 174
Õunapuu, Piret. 1998. O. Kallas ja ERM – OK, lk 82–83
