Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Eesti Rahva Muuseumi ajaveebis hakkab saabunud aasta igal kuul ilmuma üks kiri, mis on saadetud muuseumile 100 aastat tagasi. Kirjasaatjateks on inimesed, kes on tundnud huvi muuseumi olemuse ja tegevuse vastu, tahtnud nõu ja jõuga abiks olla, enda küsimustele muuseumi abiga vastuseid saada või lihtsalt ilmaelu üle arutleda. Kes…
Tiina Tael, peaarhivaar Karl-Eduard Sööt. Foto: Parikas. ERM Fk 899:203 Jõulu teisel pühal möödub kirjamehe ja kunagise Eesti Rahva Muuseumi kirjatoimetaja ning ERMi auliikme Karl Eduard Söödi sünnist 150 aastat. Mina tunnen teda eeskätt käekirja järgi. Hoogsa sulega kirjutatud muuseumi protokollid, märkmed arvepidamisest, kirjad. Tegelaskond, kes 100 aasta eest muuseumi asju ajas, oli värvikas ja…
“Vanavara kogumisretkedelt 9. Marie Heiberg, Marta Veiler, Bertha Veske” Koostas Piret Õunapuu Tuuli Kaalep, vastutav toimetaja Vanavara kogumisretkede üheksas raamat eristub eelmistest – oma lugusid jagavad Marie Heiberg, Marta Veiler ja Bertha Veske – ühed esimesed vanavara korjamas käinud naised. 20. sajandi alguses Eestis liikvel olnud enam kui saja vanavarakorjaja seas oli naisi vähe –…
Vaike Reemann, kuraator Eesti Rahva Muuseumi vaibakogus on nüüd juba enam kui 3000 vaipa. Pean tunnistama, et mõned neist on mu erilised lemmikud. Ja kõige armsamad pole tihti küll kõige uhkemate hulgast: sellisteks on paar tillukest katket, mille üksikust säilinud motiivist on aimata kangru fantaasialendu; metsailuga värvitud lõngadest kootud vaid paari säilinud kirjakorraga räbalake, millel…
Anu Järs, teadur-kuraator Kas te plaanite sel aastal pühadekaarte saata? Kas saadate veel traditsioonilisi paberkaarte või olete elektroonilistele õnnitlustele üle läinud? Nii või teisiti, praegu on paras aeg heita pilk vanadele postkaartidele. MUISist võib leida arvukalt jõulu- ja uusaastakaarte, kuid silmapaistvaid kogusid, mis võiksid võistelda kollektsionääride omadega, muuseumidel ette näidata ei ole. Selles vallas ei…
Siret Saar, koguhoidja 18. sajandi alguses otsustas üks tundmatu hollandlane, et ta tahab suvel uisutada. Tundmatu leiutaja tegi esimesed „kuivamaauisud“ valmis, naelutades puurullid ühte ritta ja ühendades selle vidina oma saapaga. Katsetused uute uiskude liigiga levisid paralleelselt erinevates riikides. 1760. a saabus Londoni tööriistade valmistaja ja leiutaja Joseph Merlin maskiballile oma uue leiutise – raudratastega…
Siret Saar, koguhoidja Mulle teeb alati rõõmu, kui museaal loob seose mõne muu valdkonnaga. Ja uiskudest on seepärast minu lemmikuteks ERMi Nurmised (A 735:39 – saabastega uisud ja A 880:13- uisurauad). Loomulikult Lehe-Sassi pärast. Parijõe Lehe-Sassi unelmaks on Nurmise uisud nr 25 (et oleks kasvuruumi). Ta müüb ajalehti, et koguda 100 päevaga kokku 5 krooni…
Siret Saar, koguhoidja ERM Fk 10:17 Tartu 1912. Uisuspordist on teada ka märtreid. 1498. aastast pärineb puugravüür, mis on seotud legendaarse juhtumiga Hollandis. Jutustuse järgi elas seal XIV sajandil tütarlaps Lidwina (sünd 1380), keda hiljem nimetati Pühaks Ludwinaks. Ta liugles puust valmistatud uiskudel mööda kinnikülmunud Amsterdami kanaleid ning äratas rahva hulgas suurt tähelepanu, tema sõiduoskust…
Tekst: Arvi Tragel, näituste meister, ja Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Anu Ansu, fotograaf „Väike ratastega masin!“, „Ajanäitaja!“ – need koolipõlvenaljad tulevad ilmselt paljudele tuttavad ette. Tänapäeval on meile ajanäitajaks enamasti mobiiltelefon või siis on „ratastega masinad“ asendunud elektrooniliste ja digitaalsete kelladega. Mehhaaniliste kellade ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse, ärksamate eestlaste tuppa jõudsid seinakellad aga…
Siret Saar, koguhoidja Hommikul, kui jõudsime Vincennes’i stuudiosse, ütles Louis Gasnier mulle: “Leidsime toreda süžee. Vincennes’i järv on jääs. Sa saad algaja uisutaja osa.” “Kulla mees, ma ei oska ju uisutada!” “Seda naljakam tuleb,” kinnitas tema. Ja mulle pandigi uisud alla. Mind tõugati jääle, enne kui jõudsin ülikonda vahetada. Võimatu öelda, mida ma täpselt…