Kadri Vissel, koguhoidja

Fotod Nele Tammeaid

Erinevalt tänasest päevast oli abiellumine ja pulmade pidamine sajanditagusel ajal inimese elu olulisim sündmus. Nii tagati elu järjepidevus ja talu kestmine. Pulm oli omal ajal suurim pidu, mida tuli tähistada võimalikult suurejooneliselt. Pulmi peeti peamiselt talvisel ajal (kes siis kallist suvist tööaega pidutsemise peale ikka raisata sai), nüüd on suvest saanud pulmade pidamise kõrgaeg.

Linnamoeliste riiete levimine tõi kaasa muudatused ka pulmarõivastuses. Siin on toodud mõned näited 20. sajandi I poole pulmakleitide moest.

ERM Fk 2909:15 Perekond Rebase vanema tütre pulmapilt, 19. saj lõpp.

ERM Fk 2909:16 Maalriks õppinud Aleksander Palmi ja Ella Rebase pulmapilt 1910. a.

 

Järgnev ülevaade pärineb Piret Õunapuu raamatust Eesti pulm (Tänapäev, 2003):

19. ja 20. sajandi vahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas omakootud või hiljem juba põhiliselt ostetud kangast õmmeldud. Kleit ei pidanud sugugi valge olema, vaid oli tavaliselt mingit heledat tooni, kas heleroheline, sinine või elevandiluukarva. 20. saj alguses tulid moodi kõrge vöökohaga seelikud ja pluusid ning kehasse töödeldud kleidid. Need tehti juba õhukesest vabrikuvillasest või popliinist. Valitsevaks värvitooniks sai valge.

Loori, mida tol ajal enamasti leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19. sajandi lõpu paiku. Ühest 1888. aasta pulmast on teada, et pruudil oli valge kleit, loor ja sellel mirdioksad. Umbes samast ajast pärineb kirjeldus pruudist, kellel oli helesinine kodukootud riidest kleit ja mirdipärja külge kinnitatud loor. Pruut pani pulmakleidi selga kodus enne laulatusele sõitmist, kirikus käärkambris kinnitati aga loor ja pärg. Nii ei saanud kallid iluasjad pulmasõidul viga.

Pruudikimbu komme on hilisem ja pärit 20. saj algusest. Sajandivahetuse mälestustest on teada, et talvel polnud ühelgi pruudil lilli, suvel olid mõnel rukkililled.

ERM A 880:32 Pulmariided, 1911 (Kodavere). Kostüümi valmistas pruut endale ise. Elama asuti Alatskivi lähedale, kus peeti talukohta.

ERM A 641:69 Pulmakleit, 1918 (Paistu). Toorsiidist kleit.

ERM A 641:69 Pulmakleidi detailid, 1918 (Paistu).

ERM A 688:62 Laulatuskleit, 1922 (Äksi). Kleit lasti õmblejannal õmmelda. Kleidi kandja abiellus Tartu linna pangaametnikuga ja tuli seejärel Tartusse elama.

ERM A 688:62 Laulatuskleidi detailid, 1922 (Äksi).

1920ndail aastail muutus naiste kleit lühemaks, ka pruudikleidid olid enamasti moejoonele vastavalt mitte enam päris maani, vaid poolde säärde. Värvidest valitses valge ning materjalidest siid ja peenvillane. Tegumood muutus vastavalt üldisele moele, olles kord pikendatud pihaga, kord rohkem volditud. 1920. aastate alguses olid moes valged sukad ja kleit pidi ikka nii lühike olema, et moesukad korralikult välja paistaksid. 1930ndatest aastatest sai taas valdavaks maani pruudikleit. Iseloomulik oli kleidi ülipeen teostus ja hulgaliselt vaevu välja paistvaid, kuid keerukaid detaile.

Koos lühikeseks lõigatud juustega tulid ka loorid, mis katsid pealae ja olid juustesse pärjaga kinnitatud.

Pruuttüdrukud kandsid pikki valgeid kleite. Enamasti olid nad kõik alles leeris käinud tüdrukud ja leerikleidid mahtusid veel selga ning polnud moest läinud. Kui aga sõbrannad hakkasid järjest mehele minema, pidi küll uue kleidi tegema, sest ei saanud ju mitmes pulmas ühe suve jooksul sama kleidiga pruuttüdrukuks olla.

ERM A 913:86 Pulmakleit, 1934 (Tallinn). Põllutööministeeriumi raamatupidaja ja Kihlepa kodumajanduskooli juhataja pulmas kantud kleit. Kleit on lastud õmmelda Tallinnas.

ERM A 913:86 Pulmakleidi detailid, 1934 (Tallinn).

ERM A 991:74 Pulmakleit, 1936 (Tartu). Itaalia päritolu õmblejanna poolt valmistatud pulmakleit. Laulatus toimus 1936. a Tartu Ülikooli kirikus.1944. a Eestist põgenedes võeti kleit kaasa.

ERM A 643:1 Laulatuskleit, 1938 (Kolga-Jaani). Pruut sai veskiomaniku abikaasaks Tässi talus. On olnud kogu aeg taluperenaine. On käinud mitmesugustel perenaiste kursustel, kuid ametit pole pidanud. Mees arreteeriti 1944. a ja jäi kadunuks. Viimased andmed on 1945. aastast. „Siidriie on Viljandist ostetud. Hinda ei mäletata. Isa andis raha ja ostmas käis Marta Päeva ise. Mood on võetud vist Taluperenaisest. Kleidi juurde ehteid ei kuulunud. Juurde kuulub ka loor e leier. Loor on valmina Viljandist ostetud. Aluskleit on tehtud valgest milaneesist. Aluskleidi jätab endale surisärgiks.“

ERM A 643:1 Laulatuskleidi detailid, 1938 (Kolga-Jaani).

ERM A 731:26 Pulmakleit, 1938 (Tartu). Valgest siidist pulmakleit. Kleit on õmmeldud Tartus 1938. a õmbleja Bruksi poolt. Tseremoonia toimus Magasini tänava vene kirikus. „Loor on ära kadunud. Riie osteti Tartust Jänese ärist. See on siidi laev. Ema ostis. Õmbles Aleksandri tänaval elanud õmbleja Bruks. Bruks õmbles perele pidevalt.“

ERM A 731:26 Pulmakleidi detailid, 1938 (Tartu).

ERM Fk 2909:25 Aadu Palmi pulmapilt.

ERM Fk 2909:130 Joel Kevvai esimese abikaasa Liisaga pulmapäeval, u 1900–1910.