Ristimiskleidid

Kadri Vissel, koguhoidja

Maire Kuningas, koguhoidja

Fotod: Nele Tammeaid

Valik ERMi kogude ristimiskleitidest, tekstikatkendid pärinevad järgmistest allikatest: KV 103, KV 663, EA 212.

Lapsele valmistati ristseteks mingist õhukesest valgest, helesinisest või roosast riidest kleit, enamasti pikk, nii et see lapse käte peal hoides üle padja, mille peal lapsukest hoiti, umbes ½ m ulatuses alla langes, tite ristimisel kasutatavad mähkmed ja särk või jakike olid samuti uhiuued ja esmakordsel kasutusel. (Iisaku)

A_771_31ERM A 771:31 Kanepi, 1915

Mõnel pool visati ristimisvesi üle katuse, tütarlapsel arvati siis pikad juuksed kasvavat. (Iisaku)

Ristimise vesi visati õunapuu peale ja see puu jäi lapse nimeliseks õunapuuks. Visati kõrgele, vahest ka koos kausiga. (Märjamaa)

Ristimisvesi pidi viskama hästi kergesti lillepõõsa peale, et siis kasvab hästi pikk ja sihvakas noormees või neiu. (Rapla)

A_613_54ERM A 613:54 Torma. „Ristitud kinkija vennad ja õdede pojad.“

Lapse sünniks varuti ikka pudel viina, EV ajal lihtviina kõrvale ka „Kristallkümmelit“ naiskülaliste ja ämmaemanda jaoks. (Iisaku)

Vanasti anti hambaraha lastele. Ja minu ristiisad ja ristiemad on andnud mulle hambaraha. Eesti kroonised olid ja ristiemad andsid kroonisid. (Rapla)

A_605_12ERM A 605:12 Rakvere, 1938

Toitudest pakuti talus olevaid paremaid toite, mis lihast ja ka munadest koosnesid. Vanal ajal toodi pannkooke kausitäis, ehk isegi kaks, kas manna- või riisipudruga, kus võitass keskel oli, siis said katsikulised ise ka kõike seda maitsta. Lapse isa poolt oli aga enamasti ka pudel „titejalga“. (Nissi)

A_650_32ERM A 650:32 Tallinn

Mul oli tehtud pikk valge ristimiskleit, heleoranžika lipsuga, eest kroogitud. Mul on praegu see alles. See on mitmel käinud veel ristimisel seljas. Mõlemad lapsed on ristitud ühe kleidiga, teised Raplas on ka seda laenanud. (Rapla)

Lapse ristimine toimus kirikus kirikuõpetaja poolt. Lapsi ristiti mitmesuguses vanuses, olenevalt laste tervislisest seisukorrast; hädaristimist toimetati mõnepäevaselt, harilikku ristimist toimetati hiljemalt 2 nädalat pärast sündimist, kuna kardeti, et vanakurivaim vahetab lapse oma lapse vastu ümber, aga kui on Jumala sõna juba lapsest üle käinud, siis kuradi võim ei hakka enam külge. (Kadrina)

A_811_5

Ristsetel veedeti rõõmsalt aega. Mängiti lõõtspilli ja tantsiti. Kõige rohkem pidid tantsima ristiisa ja ristiema. Lapse vanem kinkis ristiemale räti või kindad ja ristiisale kas särgi või kindad ehk sokid. (Setomaa)

Ristiemad ja ristiisad andsid lapsele sukad, särgi või jõukam raha. Neid esemeid kui ka raha nimetati „hambarahaks“. („Tõin lapsele hambarahaks.“) (Muhu)

Ristiisa ostis ristilapsele kaela risti ja maksis papile ristimise eest raha. (Setomaa)

A573_71ERM A 573:71 Urvaste, 1912

Harilikult ristiti laps umbes kolmekuiselt. Ristijaks tavaliselt kohalik koolmeister, kes siis lapsele kirikliku kombe kohaselt kolm tilka vett otsmikule pani. Lauldi vastavaid kirikulaule. Ristimise tseremoonias oli oma kindel sõnastus. Kui vastsündinu oli haige ja võis karta lapse surma, viidi läbi hädaristimine. Seda võis teostada vanem kirikuliige, kas naabriperes või lähedalt, sel puhul võis jääda ära ka kaugemate sugulaste kohalekutsumine. Käidi ka kirikus ristimas. (Jõhvi)

A_299_1ERM A 299:1 Halliste

Keskmiselt oli lapsel kolm vaderit, vahel ka rohkem. Poisil oli kaks meesterahvast ja üks naisterahvas. Tütarlapsel kaks naisterahvast ja üks meesterahvas. Vaderid kutsuti tavaliselt sugulaste hulgast ja siis ka naabreid. (Kuusalu)

A_560_46ERM A 560:46 Peterburi.  „Ristimiskleit ostetud 1906. aastal Peterburgist valmisrõivaste kauplusest ja on vene tegumoega. Kasutatud poja ristimise ajal 1906. aastal, hiljem on hoitud mälestuseks.“

A_603_43ERM A 603:43 Räpina. „Selle kleidiga ristiti esemeannetaja õde Räpina kirikus. Kleit õmmeldi ristimiseks.“

A_613_53ERM A 613:53 Torma. „Kinkija ristimiskleit ja tema õdede ja viimaste laste ristimiskleit. Kattetüll on ema laulatusloorist.“

A_644_285ERM A 644:285 Tarvastu

A_648_183ERM A 648:183 Viljandi, 1921

A_668_95ERM A 668:95 .“Kleidi õmbles 1929. aastal ema. Kinkija ristiti 1929. aastal Tartus.“

A_671_50ERM A 671:50 Narva-Jõesuu, 1915

A_677_50yERM A 677:50 Tartu, 1915

A_766_68ERM A 766:68 Karuse

A_794_6ERM A 794:6 Otepää

A_880_76ERM A 880:76 Tartu, 1930

A_885_7ERM A 885:7 Kanada, 1960

A_913_88ERM A 913:88 Tartu

A_918_6ERM A 918:6 Tartu

 

————————————————————————————————————————————————————

Vaata lisaks koolilõpukleite: http://blog.erm.ee/?p=2047

ja pulmakleite: http://blog.erm.ee/?p=2337

Leave a Reply