Mariliis Vaks, konservaator, näituse  „Kohtukull rahva meeles ja keeles“ kuraator

Kohtupeegel ehk rahvakeeli kohtukull on Peeter I käsul kasutusele võetud kohtupidamise atribuut, mis Vene keisririigi kohtute istungilaudadele asetatuna tähistas kohtupidamise seaduslikkust. See on harilikult kolmetahuline jalgadele toetuv püstprisma, mille kolmele küljele on kinnitatud trükitud lehed Peeter I kohtupidamisseadlustega ning tippu riigivapp – kahepäine krooniga kotkas.

ERM Fk 346:7 – Aidu v, Paistu khk kohus ühes kirjutaja A. Suurkasega

Kohtukulli külgedele kinnitatud kolm kohtupidamisseadlust manitsesid kohtunikke õigusemõistmisel lähtuma üksnes seadustest ja kohtuskäijaid kohtu suhtes lugupidavalt käituma. Ühtlasi kehtestati ukaasidega ka karistused nende sätete rikkumise puhuks.

Kohtukull oli kohustuslik atribuut terves impeeriumis, sealhulgas ka Eesti talurahvakohtutes. Seaduse lugemine, kohtukulli ette marssimine ja, kui vaja, ka seaduseväänamine on üsna keskne teema nii meie pärimuses kui kirjasõnas. Vanarahval oli küllalt soovitusi, kumma jalaga esimesena üle kohtuläve astuda ja kuhu kõigepealt pilk suunata, mida enne kohtusseminekut süüa ning millist „väge“ kasutada. Seda, et kohtusaalis ei jäänud tähelepanu alt välja ka istungilaual olev kohtukull, näitab juba talle antud nimetuste rohkus – kohtukikas, kroonukotkas, uuk jne. Heaks näiteks on lugu Saaremaalt:

Võhmale tekkis kohus, kulli pole olnud, see tehtud plekist Paatsa kohtukulli järgi. Paatsa mees kutsutud kord Võhma kohtusse. Mees polevat kartnud: Võhma kohtukull olevat nende kulli poeg.

Mustjala khk

Kohtukullid ERM D 94:3, 102:43, 94:5 – Fotod: Arp Karm

Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuulub viisteist kohtukulli. Sel kevadel Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise erialal kaitstud magistritöö praktilise osana konserveerisin neist kolm. Teemasse süvenedes sai peagi selgeks, et kohtukullide ajalugu ja kasutamine õigusemõistmise tunnusena ei ole varasemalt Eestis põhjalikku käsitlust leidnud. Erialast väljakutset pakkusid nimetatud kollektsiooni ainelisest ja vormilisest mitmekesisusest tulenevad konserveerimisalased probleemid. Põnevaid leide pakkusid üleskirjutised eesti rahvpärimusest ja kirjandusest. Tänu sellele on püsinud kohtukull mõistena tänapäevani kasutusel, samas kui esemed ise on omandanud museaalse väärtuse.

Tartu Ringkonnakohtu ettepanek tuua kohtukullid, mis on näinud meie isaisade kohtuskäike, aastapäeva ajaks  kohtutöötajatele, külalistele ja avalikkusele näitamiseks  keskkonda, kus nad  sada aastat tagasi igapäevaselt olid – kohtumajja ja kohtusaali.  Luua ajutine seos mineviku ja oleviku vahel ning vaadata otsa sellele Peeter I käsul kasutusele võetud sümbolile, mida tänapäev ikka veel aktiivselt mäletab ja  keeles kohtupidamise metafoorina kasutab.

Nii sündiski näitus „Kohtukull rahva meeles ja keeles“, kus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi saalis esitletakse viit ajaloolist kohtukulli Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Näitusele on valitud kollektsiooni esinduslikumad näited. Esemed on konserveeritud selle aasta kevadel ning avalikkuse ees esimest korda.

Lisaks kaasab väljapanek väikest valikut kohtunike ametirahasid, ajalooliste fotode reproduktsioone, väljavõtteid rahvapärimusest ning pilguheitu mõiste kasutamisele tänapäevases trükisõnas.

Fotod näitusest: Arp Karm

_______________

Näitus “Kohtukull rahva meeles ja keeles” on avatud Tartu kohtumaja 5. korruse kohtusaalis nr 545 (Kalevi 1, Tartu)  veel kuni 5. detsembrini 2013. Info: http://www.erm.ee/et/kylasta/Mujal/Naitused/341