Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

Oktoobrikuine kiri on saadetud muuseumisse 1913. aastal Tallinnast tuntud raamatukaupmehe ja kirjastaja Jakob Ploompuu poolt. Kiri on kirjutatud Ploompuu raamatukaupluse kirjaplangile, mille vasakpoolsel ülemisel nurgal „Ploompuu raamatukauplus Tallinnas / Ревель – Reval / Harjuwärawas / Telegr. adr.: Ploompuu, Reval“. [i]

Raamatukaupmees ja kirjastaja Jakob Ploompuu. Foto: vennad Christinid.

ERM Fk 601:19

Jakob Ploompuu sündis 1872. aastal Koitjärve külas Kuusalu kihelkonnas Juhan ja Madleena (snd Lindvest) Ploompuu paljulapselises popsiperes. Alguses elati Kõvasool, veidi hiljem omandas isa Laane talu. Jakob õppis Hirvli külakoolis ja Tallinnas Derjagini vene eraalgkoolis. Samuti käis Soomes Rahvaülikooli ja Helsingi Ülikooli suvekursustel.[ii] Õppis omal käel ära soome keele ja keskealisena ka ungari keele, kasutades seejuures erilist meetodit – nimelt kõrvutas omavahel eesti- ja võõrkeelset Uut Testamenti.[iii] Nooruses töötas kodutalus ja tegi juhutöid, seejärel hakkas tegema esimesi katsetusi soomekeelsete näidendite tõlkimisel. 1898 võeti ta tööle Tallinnasse ajalehe Eesti Postimees ja Tartusse Põllumehe toimetusse ning 1899 Postimehe juurde. 1900. aastal sai ta Tallinnas raamatukaupluse omanikuks ja asutas viis aastat hiljem selle juurde ka laenuraamatukogu. 1896. aastast alates andis välja pühadealmanahhi „Rahva leht“, mida ilmus 1916. aastani 28 vihikut.[iv] Aastatel 1900–1938 kirjastas 437 trükist,[v] sealhulgas algupärast ja tõlkekirjandust (eriti näidendeid), õpikuid ja sõnaraamatuid ning lastekirjandust, 1904. aastast alates ka mitmesuguseid kalendreid. 1930. aastate lõpul sattus Ploompuu majandusraskustesse ja oli sunnitud oma ärilise tegevuse lõpetama.[vi] 1907. aastal võttis isalt üle Laane talu, kus tegutses põllumehena kuni surmani 1948. aastal.[vii] 1901. aastal abiellus Jakob Ellamaa vallakooli õpetaja Mihkel Kruupi tütre Alidega, perre sündis 6 last.[viii] Oma noorema õe Madlena (soomepäraselt ka Leeni) otsustas Jakob saata hea hariduse nimel Soome kooli, esialgu Kuopio Ühisgümnaasiumisse ja seejärel Helsingi Ülikooli, kus õppimise ajal asus Leeni palgalisele tööle Õpilasnoorsoo Karskusliidu sekretäri ametikohale. Eesti iseseisvumise järel töötas ta muuhulgas saadik Oskar Kallase sekretärina[ix] ja Helsingi Eesti saatkonna ametnikuna. 1927–1940 oli ühingu „Suomalaisuuden Liitto“ hõimurahvaste osakonna sekretär ja selle Eesti büroo juhataja, Eesti Karskusliidu, Akadeemilise Hõimuklubi, Soome Hõimuseltsi jt organisatsioonide auliige. 1912. aastal abiellus soome metsateadlase Emil Vesterisega, kes oli hiljem Eesti aukonsul Soomes. Leeni Vesterisest kujunes hinnatud tõlkija ja eesti-soome kultuuritegelane.[x]

ERM Fk 1226:26 Soome kultuuritegelased etnograafiamuuseumi näitusega tutvumas. Vasakult näitust tutvustav Aino Voolmaa, Leeni Vesterinen, Lauri Posti ja Irja Harmas. Foto: Hudo Rips, 1956.

 

Tallinnas, 4 okt. 1913 a.

 

Eesti Rahwa Museumile Tartus

 

Teie kirja peale 27. Septembrist wastates teatan, et paat, mis mina Mudajärwe mudast välja kiskusin, ei ole mitte ainus sellelaadiline, waid kaugemal muda sees leidub samalaadilisi weelgi. Õieti oleks tarwis, et keegi asjatundlik Museumi esitaja paari töömehega järwe äärde tuleks ja mudast laseks rohkem paatisid wälja kiskuda ja siis nende weowäärtuse koha peal hindaks. Tõsi on, et see mis kaldale kiskusin, peale esialgse kuiwamise õhu käes kiiremalt pihastama hakkab. Kui sedasama Museumile tarwitada, siis peaks selle kül tänawu talwel sealt ära tooma. Kardan aga, et wast liiga tühise asjaga Museumile kulu tehtaks. Wedu jaamast saadik (16 wersta) maksaks kolm rubla. Koorem on wast 20 puuda ümber raske. Ehk aitaks esialgu, kui ma temale oma suwemaja juures kusagile katusealust otsin, kuni keegi asjatundja otsustaks, kas teda Tartusse maksab vedada wõi ei.

Piltpostkaartide asjus oleksin wäga tänulik, kui neid meile müügi peale saadaksite igast ilmunust wast umbes sada. Oma riisiko peale neid tellida ei tahaks, kuna ei tea, missugust mustrit rohkem ehk mida vähem ostetakse.

 

Kõige auustusega

J. Ploompuu

 

 ERM Fk 1523:1448 Sild Koitjärvel Kuusalu kihelkonnas. Tõenäoliselt Gustav Vilbaste foto.

ERM Fk 173:6 Laane talu Koitjärvel. Postkaart trükitud J. Ploompuu kirjastuses Tallinnas.

ERM Fk 489:46 Hiigelkadakas Koitjärvel, Kuusalu khk. Foto: Gustav J. Oskar. Postkaart trükitud J. Ploompuu kirjastuses Tallinnas.

---