Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur
ERM Fk 2495:81 August Rei, poliitik ja ajakirjanik, EV minister ja riigivanem.
Augustikuise kirja[i] saatja on riigivanem August Rei noorem vend Ferdinand Rei. Ta sündis 1896. aastal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres.[ii] Ferdinand Rei lõpetas eksternina keskkooli, töötas 1913. aastal ajalehe Olevik juures. 1917–1918 tegutses ajakirjanikuna ajalehtede Kiir ja Tööline toimetustes. Astus Venemaa Kommunistliku Partei liikmeks ning oli aastatel 1919–1920 ajalehe Siberi Tööline toimetaja. 1920. aastal visati parteist välja parteidistsipliini täitmatajätmise ja parteivastase kihutustöö pärast. Vend August Rei abiga sai ta Eestisse opteeruda tingimusel, et enam poliitikaga ei tegele. Naasnud Eestisse, tegutses ta põllumehena Pilistvere kihelkonnas Imavere vallas Järavere külas asunud 54 ha suuruses Kadastiku talus. 1927. aastast oli vallavolinik, Imavere masinatarvitajate ühistu juhatuse liige, 1931. aastast Imavere veeühistu liige, ühispiimatalituse revisjonikomisjoni liige. 1941. aasta küüditamisest sai eelnevalt teada ja hoiatas teisi. 1949. aastal oli ise küüditatavate nimekirjas, kuid teda ei küüditatud.[iii] Ta varjas end abikaasa Elsa Reiga viis aastat Paide lähedal naiseõdede juures. Mõlemad arreteeriti 1953. aasta märtsis ning Ferdinandile määrati karistuseks 25 aastat vangilaagris ja 5 asumisel. Elsa Rei saadeti 8 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Mõlemad vabanesid amnestia alusel 1955. aastal.[iv]
1913. aastal korjas noor Ferdinand Rei Eesti Rahva Muuseumile veidi vanavara (ERM 13879–13884). 2006. aastal, kui riigitegelane August Rei ja tema abikaasa Therese Rei Tallinna Metsakalmistule ümber maeti, asetati nende hauakivide ette plaat Pilistvere kihelkonnast pärit rahvusliku mustriga, mille on muuseumile saatnud tõenäoliselt just Ferdinand Rei 1913. aastal.[v]
ERM Fk 190:5 Põltsamaa alevi viinapood. Foto: Parikas, 1910.
ERM KV 266, lk 670. Kadastiku talu skeem. Järavere küla, Imavere vald, Pilistvere kihelkond. Talu pidas pärast 1920. aastat Ferdinand Rei.
Olewiku toimetus
Tartus 9 aug. 1913.
V.A. herra!
Et mulle Museumi saadetus hilja kohale jõudis ja et mul selleläbi väga vähe aega ainelise vanavara korjamiseks üle jäi, kuna ma pealegi Olewiku toimetusesse ootamatult pidin tööle asuma, ei saanud palju ümber kolada. Ja nähtavaste tuntakse kodunurgas Museumi wähe. Mõnedel olla rohkesti mitmesugust wanawara, kuid astud sisse – ei midagi! Ja kui antakse, siis antakse pea igal pool ainult tutvuse pärast muidu; kui juba kord ei taheta anda, siis paku mis hinda tahes! Vanad eidekesed, kelledel just kõiksugu wanu asju rohkesti on, jätavad nad ikka omale ainult sell põhjusel et vanematelt pärandatud on. Sagedaste on tühine wana sõrmus, mis aga Museumile just sünnis müüa ehk kinkida oleks, neile päratu kallis mälestus. Ma korjasin umbes 9 wõi 10 nummert. Nendest oliwad nagu mäletan: üks vana Eesti särk, üks vöö, üks vanaaegne pael, kolm preesi, piibu nõel ja peotäis vanu rahasid. Lubatud on küll mitmest kohast, ühest talust mitmesuguste kirjadega õlle kann, õige vana saani tekk, paar kindaid j.p.m. Need asjad saan igatahes kätte, kui ükskord maale otsaga ulatan ja neile aega järele saan minna.
Korjatud asjad loodan neil päevil ära saata. Tulewal suwel tahan wõimalikult warakult korjamisega peale hakata ja käimata nurgad terwes kihelkonnas läbi kolada. Oli juba ette teada, et ligidalt küladest wähe midagi leida on. Et aga korjamise aeg lühike oli, ei ulatanud kaugemale, kust ehk rohkem saada oleks võinud. Kwiitungi raamatud ja korjamise raamat saatke mulle kui võimalik warsti pärast kättesaamist tagasi, et mul siis enam nende tellimist ei oleks, kui korjamiseks wõimalus tuleb. Ühte kwiitungiraam. etik.. j.n.e. ei hakka ma saatmagi. Päewaraamat on mulle ka kodust järele saatmata jäänud. Ma arvan, et mul teda ilmaaegne järele saata lasta on. Seal nagu mäletan leidus wähe. Peaksite aga ikkagi kõik nii etiketid, wolikirja j.n.e. korraga kätte soowima, siis teatage mulle siia ja ma lasen kõik wiibimatta järele saata.
Auupaklikult terwitades Ferd. Rei
ERM 13880 Hõbeprees. Järavere külast Pilistvere kihelkonnast 1913. aastal muuseumile korjanud Ferdinand Rei.
ERM 13882 Vöö. Kinkinud Anna Oja Kõõre talust Taadikvere külast Pilistvere kihelkonnast. Muuseumile 1913. aastal korjanud Ferdinand Rei.
ERM 13881 Särk. „Särgi jakk kilbilisest riidest, krae eest pilutatud, õlalapp ja käisevärvled valgega väljaõmmeldud.” Muuseumile kinkinud Emilie Anveldt Pilistvere kihelkonnast Kiigevere külast Lauri talust. Vanematelt päranduseks saadud, valmistaja teadmata. Muuseumile 1913. aastal korjanud Ferdinand Rei.
[i] ERM A f 1, n 1, s 36.
[ii] Ant, Jüri. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. 2012, lk 15.
[iii] Raudla, Heiki. Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani: ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna kohta. 2012, lk 367.
[iv] August Rei elulugu. http://www.riik.ee/augustrei/index.php?op=print&id=32733 [28.08.2013]
[v] Eesti Memento Liidu Teataja, nr 2 (86), oktoober 2006, lk 2.