Eesti kõige kõigemad

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Siret Saar, koguhoidja Kaamera: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja ja Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Eesti suurim orel asub Tallinnas Kaarli kirikus, kõrgeim saunakorsten Põlvamaal Leevakul, kõige paksema luulekogu on avaldanud Jaan Kaplinski, pirakaim loomaskulptuur on Rakvere tarvas. Ja kõige suurem käsitsi kootud Eesti lipp on Eesti Rahva Muuseumis: pikkus 16…

Neljateistkümnes laps

Tiina Tael, peaarhivaar ja ERMi kirjasaatjate võrgu juhendaja Kui „Seltsimees laps“ poeb kinolinal vaatajate südametesse, jutustades pere lugu läbi lapse silmade, siis tänases blogiloos laseme rääkida lapse emal Helmesel. Eesti Rahva Muuseumi teeneline korrespondent Helmes Tungal (1907-1997) oli muuseumi kirjasaatja 1946-1996. Tema esimesed kaastööd olid vastused etnograafilistele küsimuslehtedele ja tuginesid sageli teiste külaelanike kogemustele (näiteks…

Üks mälestuste kogu

Terje Anepaio, teadur-kuraator Need on mälestused, mille kohta ei kehti vanasõna  – aeg kõik haavad parandab. ERM Ak 35-1-200 Eelmise aasta 8. märtsil sõitsid ERM-i töötajad järjekordsele tööreisile Tallinnasse. Reisiliste üks kavandatud sihtpunkte oli Tallinna kesklinnas, suisa rahvusraamatukogu kõrval Endla tn 4. Maja neljandal korrusel ootasid meid Tiia Nurmis ja Laine Pernik Eesti Memento Liidust,…

Igaühel oma Eesti märk

Ülle Jäe, Riina Reinvelt, Siret Saar, kogude osakond 1981. aasta Loomingu septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu akrostihhon “Silmades taevas ja meri”, mille ridade esimesed tähed andsid ülalt alla lugedes kokku sõnad “sinimustvalge”. Poliitilise huligaansuse eest heideti luuletaja kõrgkoolist välja, karistada sai ka toimetus. On olnud aegu, mil selle värvikombinatsiooni kasutamine on olnud iseenesestmõistetav, aga ka aegu,…

“Tõde ja õigus” ning 60ndate graafika

Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Täna tähistab kogu Eesti A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva ning pidustustel on oma koht ka kirjaniku suurromaanil „Tõde ja õigus“. 2016. aastal, kui möödus 90 aastat Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa ilmumisest, korraldasid A. H. Tammsaare Muuseum, Eesti Kujundusgraafikute Liit ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts temaatilise illustratsioonivõistluse. Täna aasta…

Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Hiinas, Pekingi välisõpingute ülikoolis

Ilona Tragel, Pekingi välisõpingute ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor (HTMi SA Archimedese koordineeritav Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm) Pekingi välisõpingute ülikool (Beiwai ülikool,  BFSU, 北京外国语大学) on Hiina kõige esinduslikum võõrkeeleõppe ülikool (asutatud 1941). Eesti keelt on seal õpetatud alates 2010. aastast. Õpe toimub Eesti HTMi ja Hiina ülikooli koostöös, õpetajateks on kohalik lektor…

Näärivana täitevkomitees

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht „Sisekommunikatsioon on tööandja maine kujundamise kõige olulisem tööriist!“ „Kõik ettevõtte töötajatele edastatud sõnumid annavad edasi tööandja väärtuseid, töötaja väärtuspakkumist ja kujundavad tööandja mainet.“ Nii kinnitavad meile 21. sajandil nagu ühest suust kõikvõimalikud personalikoolitajad ja sisekommunikatsiooni käsiraamatud. Kui töötajad ei ole kursis organisatsioonis toimuvaga ja ei tunne ennast kaasatuna, langeb…

Kodus peab kõik ilus olema

Siret Saar, koguhoidja Muinasjutud hoiatavad ahnuse eest, hurjutavad leppima vähemaga ning jagama oma küllust teistega. Tänapäeval on vahel raske kõiki neid punkte täita – vaesus, kasinus ja vähenõudlikkus voorustena ei tundu. Ikka tahaks rohkem saada ja paremini ning mugavamalt elada. Kel rahalisi vahendeid napib, ostab odavamat ilu või teeb ise käepärastest vahenditest kauneid asju kodu…

Hapukapsahooaeg

Anu Järs, teadur-kuraator Käes on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, tõrjudes kõrvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole püütakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga täidetud klaaspurgid, emailpotid ja plasttünnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest välja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole väga…

„Saksamaa oli kui muinasjutt….“

Külli Lupkin, projektijuht Piiride avanemine ja soov maailma näha viis paljud eestimaalased 1990. aastatel rändama. Esimesed muljed välismaast on paljudel siiamaani eredalt meeles. Mõnda pani imestama kaubarohkus poodides ja reklaamidest kirev tänavapilt, mõne võtsid hingetuks välismaised autod, mõne loodus ja arhitektuur, aga paljud mäletavad ka lihtsalt uusi lõhnu, maitseid, värve ja helisid. Drottninggatani tänav StockholmisKohtumine…