Edgar Savisaare hommikumantel

Tekst: Siret Saar Foto: Nele Tammeaid   ERM A 831:157 hommikumantel, vabriku „Sulev“ töö. 27. veebruaril 2012 ilmus ERMi blogi esimene postitus Lennart Meri satelliittelefonist Otsustasime sellest johtuvalt blogi esimesel sünnipäeval tutvustada taas üht kuulsale inimesele kuulunud eset ning valik langes Edgar Savisaare hommikumantlile. Hommikumantel on ERMi kogudesse vastu võetud 1992, ese saadi kingitusena ERMi…

Uudiseid käpiku- ja kannumuuseumist

Fotod: Anu Ansu Käesoleva aasta algul rajasime keldrisse hoidlate kõrvale ajutise fotostuudio ja pildistasime üles kõik Eesti Rahva Muuseumi õllekannud. Neid võib kokku lugeda tuhandetes, seega on selline töö aeganõudev ja masinlik. Tulemuseks on suur hulk pilte ja ning protsess ise võib olla päris lõbus. Nii sai sellest keldrist meie jaoks mõneks ajaks õllekelder ja…

Pekske laiskust! Tuhkapoiss ja -tüdruk ERMi kogudes

Siret Saar, koguhoidja Tuhkapäev on vastlapäevale järgnev kolmapäev, see oli üks rahvakalendripühadest, mida me lastena provintsi 5-korruselises lasterohkes majas ka „tähistasime“. Mustus ja laiskus polnud meie jaoks teema, põnev oli mööda koridori ringi hiilida (kahju, et uksekella helistamine sellega kuidagi ei haakunud, nauditav oleks olnud ka seda pattu teha) ning ajalehest kokkukägardatud nukku ringi vedida.…

Kuu kiri nr 2 ehk 100 aastat tagasi veebruaris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Alljärgnev kiri saabus Eesti Rahva Muuseumisse 14. veebruaril 1913. Kirja autor, Võrumaalt Väimelast pärit arvatavasti 1869. a. sündinud Peeter Savi (ka Savvi), oli muuseumiga kirjavahetuses seoses Mordva rahvarõivastega, mida tal oli võimalik Venemaalt Pensa kubermangu mordvalaste küladest hõlpsasti hankida, kuna ta oli sealkandis mõisavalitseja ametit pidamas. Kirjavahetusest on näha,…

Mitmekülgne Middendorff

Ülle Jäe, koguhoidja Aleksander Theodor von Middendorff (1815 Peterburi – 1894 Hellenurme) oli nii mitmekülgne inimene, et kuigi tema lahkumisest on möödas juba üle sajandi, puutume tema pärandiga igapäevaselt kokku tänini. Just tema initsiatiivil alustati Toris hobuste aretamisega ja sai alguse eesti punase veisekarja aretus. Tema eestvedamisel rajati raudteeühendus Peterburi–Tapa–Riia. Oma mõisas Hellenurmes maksis ta…

Vööde võlumaailmas

Tekst: Piia Rand Fotod: Nele Tammeaid Eesti kirivöödega olid mul esimesed tihedamad kokkupuuted eelmise sajandi lõpukümnenditel. Õppisin tolleaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis käsitööõpetajaks ja üheks kursusetööks valisin kirivöö teema. Aasta võis siis olla 1988. Tehnikat õppisin põhiliselt kirjanduse baasil – rahvarõivaraamatud ja Käsitööalbum nr 22. Tallinnas tegutses juba Rahvarõivaste valmistajate kool, kus käis õppimas minu kooliaegne…

Kuu kirjad ERMi ajaveebis

 Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Eesti Rahva Muuseumi ajaveebis hakkab saabunud aasta igal kuul ilmuma üks kiri, mis on saadetud muuseumile 100 aastat tagasi. Kirjasaatjateks on inimesed, kes on tundnud huvi muuseumi olemuse ja tegevuse vastu, tahtnud nõu ja jõuga abiks olla, enda küsimustele muuseumi abiga vastuseid saada või lihtsalt ilmaelu üle arutleda. Kes…

ERMi tegelasi 100 aasta eest: kirjatoimetaja Karl Eduard Sööt

Tiina Tael, peaarhivaar Karl-Eduard Sööt. Foto: Parikas. ERM Fk 899:203 Jõulu teisel pühal möödub kirjamehe ja kunagise Eesti Rahva Muuseumi kirjatoimetaja ning ERMi auliikme Karl Eduard Söödi sünnist 150 aastat. Mina tunnen teda eeskätt käekirja järgi. Hoogsa sulega kirjutatud muuseumi protokollid, märkmed arvepidamisest, kirjad. Tegelaskond, kes 100 aasta eest muuseumi asju ajas, oli värvikas ja…

Naised vanavara vedamas

“Vanavara kogumisretkedelt 9. Marie Heiberg, Marta Veiler, Bertha Veske” Koostas Piret Õunapuu Tuuli Kaalep, vastutav toimetaja Vanavara kogumisretkede üheksas raamat eristub eelmistest – oma lugusid jagavad Marie Heiberg, Marta Veiler ja Bertha Veske – ühed esimesed vanavara korjamas käinud naised. 20. sajandi alguses Eestis liikvel olnud enam kui saja vanavarakorjaja seas oli naisi vähe –…

Mõisa Anni vaibapusle

Vaike Reemann, kuraator Eesti Rahva Muuseumi vaibakogus on nüüd juba enam kui 3000 vaipa. Pean tunnistama, et mõned neist on mu erilised lemmikud. Ja kõige armsamad pole tihti küll kõige uhkemate hulgast: sellisteks on paar tillukest katket, mille üksikust säilinud motiivist on aimata kangru fantaasialendu; metsailuga värvitud lõngadest kootud vaid paari säilinud kirjakorraga räbalake, millel…