Näituse kuraatorid ja artikli autorid: Merette Arula, Ester Asso, Anni Leena Kolk, Karmen Kukk, Katri Kõva, Maarja Leedjärv, Olivia Raudsik, Katre Krit Sallum, Kerli Unt Oleme üheksa noort Hugo Treffneri gümnaasiumist ning 29. mail avasime Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis oma näituse “Õitsev (aju)vabadus. Noorte elust ja olust 1990. aastate Eestis” (loe lisa). Eelmisel aastal võttis…
Ilona Tragel, Pekingi välisõpingute ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor (HTMi SA Archimedese koordineeritav Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm) Fotod: Erakogu Eestimaal Tartus heliseb ühislaulus ERM ja kogub tuure juubelilaulupeo „Minu arm“ ettevalmistus. Hiinamaal Pekingis helisevad musikaalsete hiina üliõpilaste eestikeelsed laulud. Hiinlased armastavad koostegemist. Kes Hiinas käinud, see on loodetavasti näinud ühiseid ettevõtmisi parkides,…
Ilona Tragel, Pekingi välisõpingute ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor (HTMi SA Archimedese koordineeritav Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm) Pekingi välisõpingute ülikool (Beiwai ülikool, BFSU, 北京外国语大学) on Hiina kõige esinduslikum võõrkeeleõppe ülikool (asutatud 1941). Eesti keelt on seal õpetatud alates 2010. aastast. Õpe toimub Eesti HTMi ja Hiina ülikooli koostöös, õpetajateks on kohalik lektor…
Lea Kreinin Tänu Euroopa Liidule on piirid lahti ning kõigil soovijail võimalik reisida ja elada välismaal. Šotimaale on eestlasi sattunud viimasel ajal päris palju, eelkõige seetõttu, et sealsete ülikoolide põhiõppes ei küsita Euroopa Liidu kodanikelt õppemaksu, nagu mujal Suurbritannias. Brexiti tõttu pole veel teada, kuidas edaspidi hakkab olema, aga praegusel hetkel on suuremates Šoti ülikoolilinnades…
Aivi Ross, täiskasvanuhariduse koordinaator Fotod: Berta Vosman Kui ma kadripäeval ERMi jõudsin, olid Mondo tegevused juba pihta hakanud. Aafrikast pärit käsitöö ja ehted rõõmustasid silma, aga siiski ka rahakotti, vaatamata sellele, et eksootilist kraami müüdi õiglase kaubanduse hindadega. Restorani köögis toimetas Aleppost pärit süürlanna Nermiin ja läätsesupp, mille retsepti mult hiljem küsiti, juba podises pliidil.…
Ülle Jukk, kirglik toidublogija (http://peenrarott.blogspot.com/) ja toidukultuuri ajaloo huviline Peame iseenesestmõistetavaks, et Peipsi ääres juuakse teed. Arvestades rahvuste ja kultuuride kirevust, pole see siiski üheselt käsitletav. Vahet tuleb teha, kas teed joodi raviotstarbel või rituaalse toiminguna. Raviteena tuntakse Eestis hulgaliselt erinevaid taimi, põlvest põlve anti edasi õpetusi, kuidas üks või teine taim aitab erinevate tõbede…
Jaanika Jaanits, produtsent 14. oktoobrist on ERMi osalussaalis avatud selleaastase „Oma näituse“ konkursi võidunäitus „Unemosaiik“, mis kombineerib mitme kunstniku nägemused unenägudest ühtseks transmeedianäituseks. Digitaalsete maalide, liikuvgraafikaluuletuse, audiovisuaalse koomiksi, audiovisuaalse installatsiooni ning kohaspetsiifiliste installatsioonide kaudu kutsub näitus tutvuma nelja kujuteldava karakteri – Carli, Liisa, Sophie ja Deedricku rännakutega unenäomaastikul. Näituse kuraatoriteks on Balti filmi, meedia, kunstide…
Agnes Aljas, teadussekretär Konkurss „Oma näitus 2017“ on lõppenud. Rahvahääletusel valiti lemmikuks fantaasiarikas ning ristmeediaplatvorme kasutava näituse idee „Unenägude mosaiik. Puzzle of Dreams“, mis räägib unenägude rollist meie igapäevaelus. ERMi blogimeeskond uuris Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) ristmeedia teise kursuse tudengitelt ja idee loojatelt, millega tegu. Mida põnevat sisaldab endas transmeediaprojekt; mida…
Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja, arheoloog Üks võimalus vanaaegset elu paremini mõista on asetada ennast muistse inimese olukorda, tehes tema töid ja toimetusi. Taolist uurimisviisi nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks. Täpselt viis aastat tagasi toimus Võrumaal Rõuges nädal aega kestnud eksperiment, mille käigus viis noort inimest, sealhulgas mina, elasid nädal aega äsjavalminud rauaaegse elamu koopias. Saime teada, kuidas autentsete…
Aivi Ross, täiskasvanuhariduse koordinaator Külli Lupkin, projektijuht Üheksakümnendate alguses jõudsid Eesti teedele välismaised sõidukid. Paljud käisid autosid ise välismaalt toomas või ostsid kohapealt käest kätte. Tänapäevases mõistes automüügisalonge oli vähe. Esimene ametlik firmaesindus Eestis avati 1990. aastal – otsa tegi lahti Mercedes-Benz.* Pärast Eesti vabariigi taastamist aastal 1991 hakati küll plahvatuslikult firmaesindusi avama, aga sealt…