Ilona Tragel, Pekingi välisõpingute ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor (HTMi SA Archimedese koordineeritav Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm)
Fotod: Erakogu

Eestimaal Tartus heliseb ühislaulus ERM ja kogub tuure juubelilaulupeo „Minu arm“ ettevalmistus. Hiinamaal Pekingis helisevad musikaalsete hiina üliõpilaste eestikeelsed laulud. Hiinlased armastavad koostegemist. Kes Hiinas käinud, see on loodetavasti näinud ühiseid ettevõtmisi parkides, tänavanurkadel, arvukatel väljakutel. Arm aga avaldub hiinlaste jaoks juba Eestimaa ja eesti keele nimes: nende sõnade esimene märk 爱 tähendab hiina keeles ’armastus’.

Pekingi välisõpingute ehk Beiwai ülikooli eesti keele üliõpilastele kuulub au olla esimene koor, mis vastvalminud (kuigi toona veel ametlikult avamata) Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pekingis esines. Esitasime siis kaks laulu: suursaatkonna rahvale tänuks küllakutse eest Jaak Johansoni ja Mae Kivilo loo „Tuhat tänu“ ning jõuluajale kohaselt Lauri Saatpalu loodud „Tulevad“. Viimasest sai ka meie esimene hiina keelde tõlgitud laul, mis nüüd kuulub koori repertuaari eesti- ja hiinakeelsena. Selle laulu tõlkija Sitong Yu (eesti nimega Joosep) lõpetab sel aastal Tartu Ülikoolis magistriõpingud balti õpingute erialal ja asub loodetavasti uuest aastast tööle Beiwai ülikooli Eesti eriala õppejõuna.

Kuna ülikoolis on valikaine tunde vähe ja keegi ei eeldagi, et aine üliõpilane õpitavat keelt rääkima õpiks, on siinseid üliõpilasi eesti keelt rääkima meelitada päris korralik väljakutse. Et üritus siiski ainult keeletundide keeruliste grammatikatabelite mälestusega ei lõpeks, olen kasutanud koodisegamist ehk meie inglise suhtluskeeles kasutame tuttavaid eesti sõnu. Üks sõna, mis algusest peale on nende sõnavaras eesti keeles, on laulupidu (teine on kama ja kolmas väljend sini-must-valge… (vt ka eelmine blogilugu).

Juba eespool mainitud lauludele („Tuhat tänu“ ja „Tulevad“ – viimase üht hilisemat esitust vt siit; vabandan helikvaliteedi pärast) lisaks oleme tõlkinud veel Saatpalu laulu „Aastaring“, InBoili laulu „Kaks tüdrukut“ (ka hiina keeles lauldavalt tõlgitud, vt esitust siit), „Sõpradele“ (Mari Pokinen), „Maa tuleb täita lastega“ (Vello Saatpalu, Hando Runnel), Curly Stringsi repertuaarist „Kauges külas“, „Maailm heliseb“, „Üle ilma“ (lauldav hiina keeles), „Kättemaks“, „Kuule, mees!“ ja „Hommik“ ning Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“. Hingedeaja kontekstis tõlkisime Bonzo loo „Ingel lendab ära“ (mis on pühendatud autori varalahkunud isale), raskete ja vahel üksluiste õpingute vahepalana sai üks üliõpilane inspiratsiooni Ruja laulust „Inimene õpib“ (Rein Rannap, Ott Arder) ja ka tõlkis selle. Samade autorite loomingust oleme tõlkinud ka loo „Suudlus läbi jäätunud klaasi“ (sellest allpool pikemalt) ning „Ilus maa“. Sarja „Tuulepealne maa“ kaudu jõudsime Metsatölli esituses looni „Oma laulu ei leia ma üles“ (Valter Ojakäär, Leelo Tungal, esmaesitus (1967) Heli Lääts). Eesti ajalugu ja laulupidusid tutvustavate tundide taustal on tõlgitud lood „Mis maa see on?“ (Siiri Sisask, Peeter Volkonski, hiina keeles lauldav). Pean muidugi tunnistama, et laulude valik on natuke sõltunud ka minu maitsest.

Paljude laulude esitamise aeg ja koht on märgilised. Näiteks Justamendi lugu „Maa tuleb täita lastega“ esitasime EV Suursaatkonnas (vt siit) vahetult peale seda, kui Hiina oli teatanud ühelapsepoliitikast loobumisest (vt uudist). Üht osa laulust „Suudlus läbi jäätunud klaasi“ esitas aga üliõpilaste koor loo autori Rein Rannapi klaverimängu saatel koos Maarjaga 2016. aasta kevadel Eesti päevade raames toimunud kontserdil.

Samal kontserdil lauldi ka koos Eesti viimaste aastate parima ansambliga Trad.Attack! nende tolleaegset hitti „Kuukene“ (selle taustal sobib selle loo esitust vaadata ansambli sama reisi ajal salvestatud versioonis Hiina müüril).

Laulude kasutamine keeletunnis ei ole loomulikult midagi uut ega erilist. Iga keeleõpetaja teab, et lauluteksti saab hästi ära kasutada nii sõnavara, häälduse kui ka grammatika kinnistamisel. „Maa tuleb täita lastega“ sobib hästi eesti keele kaasaütleva käände kasutamise õpetamiseks. Fraas saada pruuniks teiseks juuniks laulust „Kauges külas“ on suurepärane näide saava käände eri tähenduste kasutamisest. Laulust „Kättemaks“ saab otsida kehaosi tähistavaid sõnu ja laulust „Aastaring“ aastaaegade sõnu.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab igal aastal välismaal eesti keelt õppivate üliõpilaste osalemist eesti keele ja kultuuri suvekursustel Tartu ja Tallinna ülikoolides. Ka minu üliõpilased on suvekursustel käinud ja kõigile on see väga meeldinud. Suvekursuste ajal või natuke enne toimub tavaliselt ka Viljandi pärimusmuusika festival, kuhu muusikahuvilisi suvekursuslasi olen alati püüdnud suunata. Eri aastate folkidelt on nende lemmikud olnud Curly Strings, Estonian Voices ja Trad! Attack. Viimase liikmetega Viljandis kohtumine oli tore jällenägemine peale koosesinemist Pekingis.

Usun ka, et meie esinemised Pekingi saatkonnas on nii mõnelegi neile üritustele sattunud kodumaa eestlasele meeldejäävad olnud. Näiteks meenub 2016. aasta jõulupidu, millel osales ka maailmareisil olev Imre Sooäär, kelle klaverimängu saatel üliõpilased rõõmuga oma repertuaari esitasid.

Lõpetuseks ja käsitöö ja laulmise blogilugude kokkuvõtteks sobib videolõiguke sellest, kuidas 2016. aastal valmistusime jõulupeoks suursaatkonnas: saadikule salli kududes või muidu kudumist harjutades ja samal ajal laule harjutades.

Arvake ära, milline eesti laul näeb hiina keeles välja nii ilus ja „sümmeetriline“:

细柔微风夜

Hiina keelde tõlkinud 曾庆荃 Katrin (2016)

细柔微风夜

喻其叩鸣声

铃悬舟头不绝于耳

静寂分秒凝

细柔微风夜

心绪难抚平

俟君久也未曾有应

再刻仍驻停

然吾期欲呈君之言

一重复一重

风且往北去

今为吾之序

辗转波澜迭宕存汝心

细柔微风夜

但闻铃声鸣

往昔手自乘风转舵

是日独念君

曲折勾苍际

别离两厢情

君愿溯寻皓帆归去

余向岸边生

然吾期欲呈君之言

一重复一重

风且往北去

今为吾之序

辗转波澜迭宕存汝心