Jõulud jälle käes …

Reet Piiri, ERMi kuraator Jõulukuusk on jõulutunde keskpunktis, olgu see kodus, linnaväljakul või töökohas. Jõulukuusk ei jäta kedagi ükskõikseks, sellest ei kõnnita niisama mööda. Ikka hinnatakse pilguga kuuse käharust, jäädakse silmitsema ehteid ja küünlaid. Eesti Rahva Muuseumi esemekogu kaudu saab piiluda, millised on olnud võimalused ja kombed selles aastast aastasse korduvas rituaalis, kuuse ehtimises. Rohkem…

MINU MUINASJUTUD ehk ERMi näitustest “Elas kord…” ja “Siima 100” lähtunud meenutusi ja mõtteid

Tiia Toomet, kirjanik. Ma kuulun sellesse kaduvasse põlvkonda, kelle jaoks raamatute lugemine oli lapsepõlves endastmõistetav tegevus. Vanemate jutu järgi sain lugemise kunsti selgeks nelja-aastaselt ja sestpeale neelasin valikuta kõike, mida kodust kätte sain. Läbisegi eestiaegseid Looduse kirjastuse lasteraamatusarju, jutte loomadest ja loodusest ning vene keelest tõlgitud ideoloogiamaigulisi lugusid tublidest pioneeridest – kõigest võis leida midagi…

Margivõltsingud ja postmark spionaaži teenistuses

Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Nagu ajalugu sirvides selgub, on ka margimaailmal oma pahupool, nimelt võltsingud, vargused. Postmarke on kasutatud lausa tapariistana, lisades liimile kiire mõjuga mürgist ainet – see ei sündinud küll Eestis. F. Peterson, endine Tartu kriminaalpolitsei ülem ja filatelist, kirjutab ajakirjas Eesti Filatelist (nr 5, 1959) nii: „Kõiki Eesti postmarke…

Luulet vaid targad mõistavad, rumal luuleta läbi saab. Ants Viirese luuletõlked ERMi arhiivkogus

Siret Saar, ERMi koguhoidja. Mulle meeldib raamaturiiulites sorida – klassika, sarjad, erialaraamatud… Kõige mõnusamad on kiireks ülevaateks aga sari „Nõukogude luule“ (kus on väga vingeid luuletajaid ja tõlkijaid!), Eesti romaanivõistluste töid, sekka „Raske on olla õpetaja“, „Mida peab teadma naine“ ja „Shakespeare kinolinal“, „Individuaalelamute ehitamine“, üksikud Pikkeri, Silueti, Nooruse numbrid. Kas koduses raamaturiiulis olevad teadlikud…

Pesupesemine kontoriliimiga

Tekst: Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja Fotod: Arp Karm, fotograaf Leidsin ema raamaturiiulist toreda raamatu – L. Lints, S. Masso, D. Moor, A. Reiman, I. Savi „Perenaise käsiraamat“, Tallinn 1960. Raamatus on neli teemaplokki: I osa „Toitumise füsioloogilised alused“, II osa „Toiduained ja nende toiduks kasutamine“, III osa „Kodu ja rõivaste korrashoid“, IV osa „Kodune…

Meenutusi metsamarjadest: tähtsusetust toidulisast magusa nostalgiani

Kersti Kivirüüt, riigiametnik Ester Bardone annab uues Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatus põhjaliku ülevaate stiihilisest, ent kulutõhusast toitlustustooraine varumise viisist läbi aegade – metsamarjade korjamisest. Mets on siinse kandi elanikele olnud üks väärtuslikem ressursiallikas, mistõttu metsaga seonduv hõlmab endas alati kompleksset problemaatikat. Ilmneb, et varasemate allikate põhjal on marjakorjamine kuulunud mitte pelgalt toiduainetööstuse valdkonna spetsiifikasse, vaid…

Neli stseeni välitööpõllult

Katrin Kullo* Eelmisel suvel oli mul võimalus viibida suurepärasel seiklusel – kogudes bakalaureusetööks uurimismaterjali Euroopa linnatänavatelt. Nimelt otsustasin teada saada, mida tähendab elu tänavamuusikuna ja nii õppisin koos uurimispartner Henriga selgeks mõned laulud kastitrummile ja kitarrile ning alustasin linnapildi vaatlemist hoopis avatuma, tänavamuusiku pilguga. Juba Tartus kohtusime tänaval vaimustavate muusikutega ja hiljem Euroopas rännateski imestasin…