Siret Saar, koguhoidja Võib reisida kaugele ja jutustada pärast uskumatutest nähtustest ning eksootilistest maastikest. Võib matkata üksinda oma rütmis ja kasinalt, aga ka suurema seltskonnaga liikuda: ühised söögipausid, naer, üksteise ootamine… Võib ka lihtsalt kõndida, selleks ei tule kaugele minna – kõndida selleks, et jätta end millestki kõrvale. Ükskõik mis meid liikuma käivitab, kas uudishimu,…
Aveli Asber, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Fotod: Berta Vosman Päev enne ERMi suurele rahvarõivaste näitusele „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ minemist püüdsin enda jaoks selgeks mõelda, milliste ootustega ma näitusele lähen. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa rahvarõivaste raamat on meil kogu aeg raamaturiiulis olnud ja olen seda juba üsna väikesest peale ikka korduvalt ja…
Kristel Rattus, teadur Fotod: Arp Karm Kõriorel on kahtlemata üks Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse hitte. Eksponaat asub keelenäitusel ja huilgab täishäälikuid, kui vajutada vastavale kummipaadipumbale. 11 kuu jooksul, mil näitus on lahti olnud, on vaene orel nii kõva vatti saanud, et pumpasid on tulnud üsna mitu korda välja vahetada. Oreli alumise, pumpadega osa, mõtles välja…
Kersti Kivirüüt, muuseumikülastaja Fotod: Berta Vosman Kunstisaalis, kunstisaalis…. Kunstisaalis sai seekord näha inimest kahe kunstniku pilgu ja käe läbi. Valdavalt kultuuriinimest, sest nii Kruusamäe kui ka Kirsipuu on kujutanud enamjaolt näitlejaid, kunstnikke ja muid kultuurivaldkonnaga tihedalt seotud korüfeesid. Kruusamäe mingil veidral põhjusel vist armastab ka Kuuste Kooli õpetajaid – kolm tema kujutatud suurkujust (muig…. SUURkuju)…
Siret Saar, koguhoidja Mardi Valgemäe sõnutsi (essee „Mesilased eesti luules“ kogumikust „Pihtimusi. Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest“) on Eestis kõik laenatud: verivorst, laulupidu ja vapilõvid. Aga mesilased on eesti isamaaluules fenomen omaette. Mesilinnud on poeesias lennanud alates rahvaluulest ja „Kalevipojast“, lõpetades nüüdisajaluulega. Mesilased luules on huvitavad, kui nad ei ole loodusluule tausttapeet või juhuslik…
Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused. Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009 Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime…
Siret Saar, koguhoidja Nimekirju, mida elu jooksul ära teha, leiab netist ja ajakirjadest ohtrasti. Oma soovitusliku nimekirja on kribanud ka mänguline ning kirjelduskirgilik – mees kui tekstimasin – Georges Perec. Seal on lihtsasti teostatavaid asju; asju, mis seostuvad himudega vahelduse järele; on aja- ja ruumiunelmaid; ajapuuduse taha jäänud seni tegemata asju; asju, mille puhul tead,…
Tekst ja fotod: Ain Vellak, haljastaja Eesti Rahva Muuseumi kirev ja sügavalt tunnetuslik olemus paistab silma nii oma esemekogudes kui ka muuseumi õuealal. Välialal kohtab külastaja esimesena maastikku, mis seostub sellel alal tegutsenud inimeste mõtete ja ideedega oma toimetamistest, kodust, elamisest jne. Teatud mõttes jääb ERMi lähimaastik keerukale ja mitmekesisele ühisalale, kus seostuvad mineviku, oleviku…
Siret Saar, koguhoidja ERMi kogudes on inventuuride aeg. Sekka satub hetki, mil ei suuda järjest kiiresti, süsteemselt ja peatumatult tööd teha, muidu tuleb Exceli tabeli nägu pähe, ütled kassile Miisu asemel MuIS ja uinudes on museaalide numbrid su mantraks. Vahel tuleb teha mõne huvipakkuva eseme juures paus. Nii sattus kolleegi kätte tore raamat aastast 1907,…
Svetlana Karm, teadur Karl Marksi väimees Paul Lafargue (1842–1911) on kirjutanud, et pulmakombed on kui maailma rahvaste loodud ja esitatud näidendi stseenid – teema on kõikjal sama, kuid selle vahepalad on erinevad. ERMi soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“, mida läbib põhijoonena naise ja mehe suhete teema, on pulmakombestiku episoodid põimitud peaaegu igasse saali. Siin saab näha…