Baškortostani udmurtide palvused 4. Nižnebaltatševo palvus 03.06.2016

Eva Toulouze, soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur

Siiamaani olime käinud külapalvustel, mille puhul kõik külad kuulusid ühte, Vilgurti alagruppi. Nüüd läksime esimest korda teise alagrupi, Nižnebaltatševo gurt vös’ile ehk külapalvusele. See polnud aga siiski meie esimene kokkupuude Algaa ohvripappidega, sest olime nende mitmekülapalvusel käinud juba alates 2013. aastast.

Just Nižnebaltatševo külast on pärit Algaa grupi mõjuvõimsamad tegelased: vös’ kuz’o Garifulla „Farhulla“ Garifullov ja suur ohvripapp ehk badžym vös’as’ Evgenij Adullin. Ametlik vös’ kuz’o nimi on küll Garifulla, aga vanemad olid talle tegelikult nimeks pannud Farhulla ja nii teda tavapäraselt kutsutaksegi. 70 eluaasta künnisel energiline mees on olnud kohaliku omavalitsuse esimees, kellel paluti aastaid tagasi hakata palvusi korraldama Algaa grupis. Nüüdseks on see talle südameasjaks saanud. Tal on väga suur autoriteet ja hoolitseb kirglikult selle eest, et kõik toimuks nagu kord ja kohus. Oleme ise kuulnud, kuidas emad manitsesid ebasündsas riietuses (lühikestes pükstes) palvusele tulnud lapsi ja saatsid nad ümber riietuma, ähvardades neid Farhulla sekkumisega.

Evgenij on väga suurte kogemustega muhe badžym vös’as’ ehk suur ohvripapp. Tema ei pea detailidega pead vaevama, sest tal on kõrval selline mees nagu Farhulla. Argielus töötab ta kohalikus kooperatiivis, endises kolhoosis nimega Rassvet (Koit), mis on segafirma, kus tegutseb udmurte ja ka tatarlasi. Evgenii on seal ka pearaamatupidaja. Aeg-ajalt, kui tal on rajooni keskuses koosolek, on tal raske ohvripapi kohustusi täita, sest palvused toimuvad ju tööpäeval, reedel. Siis peab keegi teda asendama, aga ohvripappe on Algaa grupis ohtralt.

Pühakohta näitasid meile mehed eelmisel õhtul.

1Farhulla ja Evgenij näitavad meile pühakohta, 2. juuni. Foto: Eva Toulouze

Meid oli seekord kolm: Ranus Sadikov, Nikolai Anisimov ja mina. See koht asub jõe ääres, suhteliselt allika lähedal ja on aiaga ümbritsetud.

2Nižnebaltašhevo allikas. Foto: Eva Toulouze

3Nižnebaltaševo pühaala. Keskel Ranus Sadikov. Foto: Nikolai Anisimov

Seal on palvetatud juba kümmekond aastat. Farhulla sõnutsi ühinevad Algaa grupis väiksed külad suurematega, et pidada oma külapalvust. Nõnda on juhtunud, et koos Nižvnebaltatševoga peavad palvuse ka Algaa elanikud (seal elab umbes 70 inimest). Nad toovad ühe lamba ning viivad oma külla putru täis katla.

Palvuse hommikul saime külapoe Merkurij juures kokku.

4Kokkusaamine külapoe Merkurij juures, 3. juuni. Foto: Eva Toulouze

Sinna tuli ka Algaast noor abiline Evgenij koos vanema abilise Valeriga.

5Algaa mehed, kes on tulnud oma järelkäruga, kohtuvad Nižnebaltatševo palvuse korraldajatega: vasakult paremale Farhulla, Evgenij, Valerij, Evgenij Adullin. Foto: Eva Toulouze

Läksime kõik koos kuni pühakohani. Ranus Sadikov hakkas kohusetundlikult filmima, Nikolai Anisimov pildistas ning tegi intervjuusid ja mina pildistasin.

Erinevalt Algaa grupi tavast toimub mitmekülapalvuse esimene palve sama päeval hommikul. Kõigepealt läheb Evgenij ohvripapi riietes allikale vett ammutama.

6Evgenij Adullin, Ženja agaj, tuleb allika juurest veeämbriga. Foto: Nikolai Anisimov

Siis keedab ta lihata putru ja palvetab, paludes luba ohvrit tuua.

7Ženja agaj tõstab kaussi lihata putru. Foto: Eva Toulouze.

8Ženja agaj palvetab. Algaa Evgenij põlvitab. Foto: Eva Toulouze

Abilised söövad seda esimest pühitsetud putru ning seejärel toimub palve saatel looma kõri lõikamine, vere viskamine tulle ning liha ettevalmistamine.

9Ohvripapp ja tema abilised söövad sizi’s’konäi putru. Foto: Eva Toulouze

10Palve ohverdamise ajal. Foto: Nikolai Anisimov

11Vahetult pärast lamba kõri lõikamist. Foto: Eva Toulouze

Pika aja jooksul, mis kulub kuni järgmise palveni, on võimalik suhelda.

12Vabal ajal. Foto: Nikolai Anisimov

13Nikolai Anisimov suhtleb vös’ kuzo Farhullaga. Foto: Eva Toulouze

14Palvuse korraldajad ja abilised suhtlevad omavahel. Foto: Eva Toulouze

Saime tuttavaks näiteks Evgenij nõbu Zahhariga, kes on õppinud palveid vanalt ohvripapilt Islamilt, kes oli kuulus kohalik vös’as’ nõukogude ajal.

15Zahhar Adullin. Foto: Eva Toulouze

Ta ise ei toimi vös’as’ina (võib-olla joomisprobleemide tõttu), aga palvet mäletab ta hästi, lugedes selle meile diktofonile. Meiega ühines ka meie tugiisik Anna Baidullina.

16Anna Baidullina koos Nikolai Anisimoviga, kes käib ikka vaatamata nende pikale sõprusele tema juures uut materjali kogumas. Foto: Eva Toulouze

Me läheme Evgenij juurde ja anname talle annetusi: raha, rätikuid, seletades samas lahti oma soove ja öeldes, kelle heaks need asjad annetatakse. Evgenij loeb meile väikse isikliku palve.

17Nikolai Anisimv annetab raha: ta on mündid ära pesnud ja paneb need selleks ettenähtud nõusse ilma neid puudutamata, poetades need sinna läbi rätiku. Foto: Eva Toulouze

18Ženja agaj kõikide annetatud rätikutega. Foto: Eva Toulouze

19Anna Baidullina toob annetuseks rätiku, mille ta annab ohvripapile. Foto: Eva Toulouze

Kui liha on valmis, toimub lihaga palvetamine. Abilised hakkavad liha sööma, üks neist pakub seda ka Ranusile, kes neid filmis.

20Abilised söövad liha. Foto: Eva Toulouze

Kuid range Farhulla paneb asjad paika: tema saab liha hiljem, praegu peavad seda pruukima ainult rituaaliga seotud mehed. Farhulla hoolitseb alati meie eest ja paneb meilegi liha kõrvale, aga süüa saame alles siis, kui meeskond on lõpetanud.

Väljak pühakoha ees täitub tasapisi külarahvaga.

21Inimesed kogunevad. Foto : Nikolai Anisimov

Lapsed jooksevad siia-sinna, tädid on peoriideid selga pannud.

22Lapsed ka on kohale tulnud. Lühikeste pükstega ja varrukatega poiss saadetakse varsti koju ümber riietuma. Foto : Eva Toulouze

23Peoriides naised põlvitavad. Foto : Nikolai Anisimov

Nikolai kaudu tuli meile kutse külastada Anfissa apaj’d pärast palvust.

24Nikolai Anisimov koos Anfissa apaj ja Šarbinsa apaj’ga. Foto: Eva Toulouze

Puder keeb tasapisi, sinna lisatakse liha ja lõpuks ongi käes söögiaeg, kus saab ühineda sõpradega ja maitsvat putru manustada.

25Inimestele jagatakse putru. Foto: Nikolai Anisimov

26Pudru ühissöömine. Foto : Nikolai Anisimov

Seejärel on viimane palve ja ongi kõik.

27Viimane palve. Foto: Eva Toulouze

Tulekolded pannakse sümboolselt kinni: abilised teevad nende ümber kolm tiiru, justkui pühkides samas kaseokstega.

28Tulekolde sümboolne kinnipanemine. Foto: Nikolai Anisimov

Siis lähevad nad koos teistega põlvitama.

29Nüüd põlvitavad kõik abilised. Foto: Eva Toulouze

Selleks aastaks on palvus läbi. Aga on ka üks lisalisarituaal: inimestele visatakse vett peale, kindustades nii vilja kasvamiseks vajaliku vihma.

30Vee viskamine osalejate peale, et kindlustada vihma. Foto: Nikolai Anisimov

Algaa küla esindajad panevad pudrukatla järelkäru peale ja põrutavad koju, kus jagavad elanikele pühitsetud toitu.

31Algaa inimesed on võtnud oma osa pudrust ja hakkavad koju minema, et seda külainimestele jagada. Foto: Eva Toulouze

Meie aga suundume Anfissa apaj juurde, kus saame rahulikult, aga lõbusalt tema ja ta sugulastega juttu ajada  ning imetleda tema ilusaid vanu udmurdi riideid ja ehteid ning tema kootud vaipu. See on ilus lõpp mõnusale päevale!

32Teel Anfissa apaj juurde. Foto: Eva Toulouze

33Anfissa apaj juures, teejoomine ja suhtlemine tema sugulastega. Siin Anfissa apaj koos Nikolai Anisimoviga. Teetassiga Anfissa pojanaine Alfija. Foto: Eva Toulouze

34Anna aitab Anfissa apaj’l ilusad riided selga panna. Foto: Eva Toulouze

35Anfissa apaj. Foto: Eva Toulouze

Leave a Reply