Kuidas teha kuuldavaks näitust eesti regilauludest

Liina Saarlo, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur; ERMi uue maja Eesti kultuuriloolise püsinäituse töögrupi liige Kuidas teha ülevaadet eesti regilauludest, mis oleks huvitav ka folkloristikakaugele inimesele? Lapsele, kes pole koolis “neljajalgset trohheust”, alliteratsiooni, parallelismi ja stereotüüpiat veel õppinud või täiskasvanule, kes on pleonasmi ja anžambaani juba edukalt unustanud. Rääkimata välismaalasest, kes pole regilaulu ka eksootilise pärismaalaste…

Plastik kui imiteerija

Tekst: Karoliine Korol, konservaator Mõeldes imitatsioonile, kerkivad inimeste sõnavaramu pinnale tihtilugu sõnad „odav“, „väärtusetu“, „võlts“, „tehis“. Need on sõnad, mille kõla on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi täpsustada, et „plastikut“ esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid töödelnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik,…

Piret jättis rahva piiblita

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Raamatuarvustus Piret Õunapuu, “101 Eesti vana aja asja“. Toimetanud Eha Kõrge, kujundanud Mari Kaljuste. 214 lk. Varrak, 2015. Hakatuseks läheb asi isiklikuks. Kui ma ikka loen peatükist 81 „Sirp“, et „nüüdisajal, kui sirpi enam rukkilõikuseks vaja ei lähe, kasutatakse seda mõnes talus, kus see väärt tööriist veel alles on,…

Lähenemised visuaalsele antropoloogiale

Pille Runnel, festivali direktor ja ERMi teadusdirektor Kuigi etnograafilisel filmil on erilise kunstilise ambitsioonita dokumentaalfilmižanri maine, on etnograafilise filmi keel tegelikkuses väga rikas. Maailmafilmi tänavune visuaalantropoloogiliste filmide valik ulatub kultuurijäädvustustest eksperimentaalfilmideni. Esimesed antropoloogid hakkasid filmikaamerat kasutama kohe, kui see leiutati, kuna tehnoloogia sobis suurepäraselt eluolu ja kultuurinähtuste dokumenteerimiseks. Laiemalt juurdus visuaalne antropoloogia millalgi 1940ndatel, kui…

Traditsioon? Inspiratsioon! Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud

Tekst: Kärt Summatavet, kunstnik Seekordne näitus erineb minu kõikidest varasematest ning on kokku pandud ainult Eesti Rahva Muuseumi olulisust silmas pidades. Muuseum on ju erakordselt tähtis ja põnev koht, kust kunstnik ja helilooja, näitleja ja kirjanik või lihtsalt uudishimulik kultuurihuviga inimene saab inspiratsiooni ja teadmisi ammutada. Kui käime elava kultuuriga tutvumas tema loomulikus olekus –…

Kahekuu video nr 2. Ilma Kuperjanovita tühi kott?

Gerd Raassalu, audiovisuaalse kogu arhivaar Ilma Kuperjanovita olen ma tühi kott, tõdes Laidoner 1939. aasta septembris nõupidamisel Pätsi, Tõnissoni ja Selteriga[1]. Nii mäletab samuti jutuajamise juures viibinud Ivan Orav. Julius Kuperjanovi tegevus Vabadussõjas Eesti iseseisvumisel ja tema osa taasiseseisvumisel, kui Tartu üliõpilased Nõukogude okupatsiooni ajal küünaldega tema haual Raadi surnuaial kogunema hakkasid, on kõigile hästi teada.…

Heli Läätse pulmakleidi lugu: Tule, mu arm, las ühinevad tantsus me käed!

Terje Anepaio, teadur ERMi blogil täitub 27. veebruaril järjekordne aastaring ning sünnipäevalugu tutvustab jällegi üht tuntud inimese museaali ERMi kogus – Heli Läätse pulmakleiti. Laulatuskleit – lavakleit (ERM A 1023:1) muuseumi restauraatorite poolt korrastatuna. Foto: Anu Ansu Mitu põlvkonda teab suurepärast muusikutepaari, mitmekülgset dirigenti Peeter Sauli ja kaunist lauljannat Heli Läätse, kellel on eriliselt heliseva…

Segastel aegadel päästetakse varad muuseumisse

Riina Reinvelt, peavarahoidja Vabariigi aastapäeva eel tagastas Eesti Rahva Muuseum Eesti Kaitseväele ühe Vabadussõja mälestustahvli. Vabadussõja mälestusmärkide ja -tahvlite taastamine on olnud taasiseseisvunud Eestis üks olulisi mäletamise ja mälestamise teetähiseid. Nii on ka selle tagastamise põhjuseks soov paigutada tahvel oma algsele asukohale. Täna asub selles majas Valga Keskraamatukogu, aga enne 1940. aastat kuulus hoone Valga…

Head lamba-aastat!

Siret Saar, koguhoidja Taat laotas vaiba keset tuba, tõstis oina sinna peale ja ütles: „Raputa ennast, oinake!“ Oinas raputas ennast ja kasukast sadas kuldmünte. („Laudlina, oinas ja paun. Kuldseid lugusid laiast ilmast. Vene muinasjutud ja bõliinad“, 2003, lk 144) ERM Fk 139:30 Lambapügamine Oinatoome talus. Foto: Bernhard Kangro, 1913. Tavaliselt pole lambad mingi jutukas rahvas.…

Areen – teadusteater muuseumis

Triin Siiner, Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipedagoog ja Luguteatri näitleja 9.veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseumis järjekordne MusKul{A}tuuri konverents. Seekord oli teemaks teadusteater muuseumis – kuidas õppida ja õpetada teatrimeetodil. Päevasel konverentsil tutvustasid ettekandjad oma kogemusi teatrimeetodite kasutamisest erinevate ajaloo ja teadusega seotud teemade tutvustamisel. Tuleb välja, et Eestis on teater tähtis meetod külastajatega suhtlemisel ja nende inspireerimisel.…