Tekst: Janika Turu ja Karoliine Korol, konservaatorid

Fotod: Tatjana Enok, Karoliine Korol

Mariliis andis 2. juuli postituses mõnusa ülevaate Londoni muuseumide tagatubadest. Jätkame lühikokkuvõtet William Morris Gallery, Tate Britain´i ja V&A Museum of Childhood´i kohta.

William Morris Gallery

Museum of the Year 2013  – William Morris Gallery on ainus muuseum Suurbritannias, mis on pühendatud kunsti ja käsitöö liikumise (Arts & Crafts Movement) juhtkujule William Morrisele. Arts & Crafts Movement’i ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskini kirjutistest, kuid realiseerusid kunstnik William Morrise tegevuses. Muuseumis antakse ülevaade Morrise elutööst ja selle erinevatest tahkudest. Ta oli disainer, kirjanik, ärimees ning poliitiline aktivist.

Hoone on ehitatud 1740. aastatel ja esindab Inglise monarhide George I–IV järgi Georgian-stiili.

Foto: http://www.wmgallery.org.uk/

 

Muuseumi asutamise idee tekkis 1914. aastal ning avamiseni jõuti 1950. aastaks. William Morris elas selles majas 14.–22. eluaastani. Muuseum taasavati 2012. aastal pärast põhjalikku renoveerimist ja ekspositsiooni väljavahetamist. 2013. aastal pärjati William Morris Gallery suuremahulise renoveerimisprojekti ja Morrise elu ning töö loomingulise reinterpreteerimise eest Aasta Muuseumi tiitliga. Muuseumis on kokku 9 tuba, mis annavad põhjaliku ülevaate kunstniku elu mitmekülgsusest.

William Morris Gallery lastenurk, kus sai ennast kostümeerida klassikaliste saagade tegelasteks või mängida kuulsate legendide ja muinasjuttude järgi nukuteatrit

Ekspositsiooni koostamise põhiliseks uuenduslikuks ideeks oli teha esemete väljavahetamine võimalikult mugavaks ja kiireks. Ekspositsiooni vahetatakse jooksvalt ja tihti. Keskmiselt kahe aasta tagant on väljapanek täielikult uuenenud ja esemed välja vahetatud. Mõte on kasulik nii külastajate kui ka esemete seisukohalt – paljud vanad tekstiilid ja pabermaterjalid on valgustundlikud ja lühike eksponeerimisaeg on pikaajalisel säilimisel abiks. Esemete kiiremaks väljavahetamiseks olid kõik seinavitriinid ja pildiraamid tellitud kahes-kolmes erinevas formaadis, ka kunstniku kavandid ja näidised on kindlas formaadis valmistatud, mis muudabki vahetamise hõlpsamaks. Vitriinides ja sahtlites olevad tekstiilid ning tapeedid olid kinnitatud metallist seintele või põhjadele magnetiga.

William Morrise töökoja rekonstruktsioon, mis tutvustas inspiratsiooniallikaid, materjale, tööprotsessi ja toodete kvaliteeti. Foto: http://www.wmgallery.org.uk/

Magnetitega vitriiniseinale kinnitatud tekstiilinäidised.

Tegevuslaud, kus saab šabloonide järgi ise kuulsaid Morrise mustreid joonistada.

Foto: http://www.wmgallery.org.uk/

 

Muuseumi kollektsiooni kuulub üle 10 000 eseme ja neid hoiustatakse sama hoone keldrikorrusel. Kogudesse kuuluvad unikaalsed originaalkavandid, tekstiilid, tapeedid, mööbel, vitraažid, keraamika, metallobjekte, raamatuid ja arhiivmaterjali, sealhulgas palju kunstniku isiklikke esemeid, nagu näiteks kohvitass ja õlakott. Muuseumis ei ole tööl palgalisi konservaatoreid ega säilitajaid. Kõik konserveerimistööd tellitakse ressursside tekkimisel eraettevõtetelt. Muuseumi giidi Rowan Briani sõnul on Londonis üldiselt väga tavaliseks probleemiks koid, mis on ilmselt tingitud sealsest „ideaalsest“ kliimast.

Kuues galeriiruum, mis tutvustas Morrise kirge raamatute ja kirjutamise vastu. Oma elu viimasel kümnendil hakkas ta raamatuid illustreerima. Foto: http://www.wmgallery.org.uk/

Mõned väga ilusad Arts and Crafts´ vitraažid. Kasutades vitraaži kui kunstimeediumi, said Morris ja tema kaaslased väljendada oma armastust keskaja ideede vastu.

Tate Britain

Meie grupp Tate Britain’i muuseumi ees 10 minutit enne avamist.

Tate on üsna keeruka struktuuriga suur kunstimuuseum, mis koosneb neljast muuseumist: Tate Modern, Tate Britain, Tate Liverpool ja Tate St. Ives. Meie külastasime Tate Britain’i muuseumi, kus asusid konservaatorite tööruumid ja keemikute laborid. Tate Britain’i muuseumis hoitakse Briti kunsti kollektsiooni aastatest 1500 kuni tänapäevani ja rahvusvahelist moodsat kunsti.

Konserveerimislabor. Vasakult lugedes on esimene laud objekti visuaalseks uurimiseks, teine näitusele minevate esemete ettevalmistuslaud ja kolmas konserveerimislaud.

Konserveerimisosakond on aktiivne kursuste ja koolituste korraldaja. Neil käib ka palju praktikante. Tate´is on tööl kokku 6–7 konservaatorit. Üks konservaator tegeles ainult deponeeritavate objektidega ja üks ainult tulmega. Üks töötas ainult Tate Modern muuseumi objektidega, üks Tate Britain’i objektidega ja üks ainult fotodega. Tiim on pidevas muutuses nagu ka kogu muuseum. Hetkel oligi käimas suurem struktuurimuudatus.

Muuseumis olid üsna kitsad ruumid, kuid väga kindlad seisukohad ja hästi väljatöötatud süsteemid. Näiteks kõik transpordipakendid, pildiraamid ning hoiustamiseks vajalikud toestused valmistatakse kohapeal ise. Ka suudetakse transportimisel pakendis olevale esemele tagada stabiilne kliima 24 tunni vältel. Põhja-Londonis asuvas püsihoidlas on hea ja stabiilne kliima väga väikeste kõikumistega. Ka fotomaterjali külmhoidla asus samas hoones, mida külastasime.

Moodsa kunsti tõttu, mis pahatihti säilib halvasti ja mille puhul toimuvad ootamatud vananemisprotsessid, on neil tööl ka inimene, kes tegeleb eriti keerukate probleemide lahendamisega. Näiteks lagunevate objektide riputussüsteemide ja toestuste väljamõtlemise ja teostamisega. Iga tegevuse puhul konsulteeritakse ka kunstnikuga.

Ruum, kus ootavad järjekorras näitusele minevad esemed, valmistatakse pakendeid ja toestusi.

Ruum, kus ootavad järjekorras näitusele minevad esemed, valmistatakse pakendeid ja toestusi.

Raamide valmistamise töötuba. Kõik, mis võimalik, valmistatakse ise kindlatest ja stabiilsetest materjalidest.

Fotode klaasimiseks kasutatakse antistaatilist ja filtreeritud pleksiklaasi. Raamid on kõik täispuidust.

Järgmiseks kohtusime keemikuga, kes tutvustas meile selle muuseumi suurepäraseid võimalusi. Laboris töötab kaks teadlast ja üks ennetav konservaator. Laboris on kolm ruumi – anoksiline kamber (hapnikku mittesisaldav ruum) putukkahjurite tapmiseks, mikroskoopiatuba ja analüüside tegemise ruum. Lisaks on muuseumis veel kaks kiirvanandamiskambrit, kus on võimalik kontrollida temperatuuri, valgust ja niiskust. See võimaldab kasutada niiskusvanandamise tsükleid. Osakond on endale soetanud analüüside tegemiseks ATR-FTIR infrapunaspektroskoobi ja gaasikromatograafia GC/MS- sünteetiliste polümeeride uurimiseks. Neil on ka kaasaskantav infrapunaseade. Lisaks plaanitakse peatselt labori täiendamiseks ja uurimisvõimaluste laiendamiseks osta 5000x suurendav digitaalne mikroskoop, GlossMeter-aparaat ja spektrofotomeeter. Laboris töötavate teadlaste eesmärgiks on arendada konserveerimisosakonda ning konservaatorite ja kunstnikega tehakse alati tihedat koostööd. Euroopa Liidu projektiraha toel keskendutakse tänapäeva kunsti tehnikate uurimisele. Just äsja käivitus nanotehnoloogiaprojekt, mis üritab leida uusi pinnapuhastusmeetodeid. Nende muuseumi põnevaid uurimistöid saab lugeda veebist: http://www.tate.org.uk/about/projects

Kohtumist Tate Britain’i muuseumi konservaatorite ja keemikutega võiks pidada erialaselt kõige kasulikumaks ja silmaringi avardavamaks. Kohe pärast külastust saime sealt sõbraliku koostöömeili. Rõõm on tõdeda, et oleme üksteisest huvitatud!

Enno astub laborisse.

Retk Ida-Londoni lastemaailmas

Kindlasti on palju neid, kes on kuulnud, et Londonis on Victoria & Alberti muuseum (edaspidi V&A). Kui paljud on aga kuulnud sellisest muuseumist nagu Victoria & Albert Museum of Childhood (Victoria & Alberti Lastemuuseum)?

Victoria & Albert Museum of Childhood on Londoni idaoas paiknev V&A muuseumi haru, kuhu on kogutud laste ja lapsepõlvega seotud esemed. Ei tasu end lasta eksitada mõttest, et tegemist on puhtalt mänguasjamuuseumiga. Muidugi on seal palju erinevaid mänguasju, näiteks Suurbritannia suurim nukkude kogu, ligikaudu 100 nukumaja (millest vanim pärineb 1673. aastast!), 3000 erinevat mängu ja puslet, ohtralt mänguautosid jpm! Ent mänguasjadele lisaks kuulub muuseumi kogusse üle 6000 rõiva ja aksessuaari, mis on valmistatud lastele imikueast teismeeani. Ka kõikvõimalikud laste kasvamise ja eluga seotud tarbeesemed on leidnud oma tee V&A Lastemuuseumisse. Ekspositsiooniruumist leiab kauneid lastele mõeldud mööbliesemeid ning seintele on riputatud põnevad ja armsad lasteteemalised maalid.

1760ndatest pärinev siidkleit.                                          Laste tool pissipotiga.

Fotod: http://www.vam.ac.uk/__data/assets/image/0019/248311/varieties/w290.jpg; http://www.vam.ac.uk/__data/assets/image/0004/248548/varieties/w290.jpg

 

Muuseumi ekspositsioonisaal on üles seatud nõnda, et seal on põnev nii lastel kui ka täiskasvanutel. Suurt rõhku on pandud õpilasgruppidele mõeldud tegevustele – mitmesugused õpitoad ja -nurgad, kus lapsi juhendavad kas muuseumi õpetajad-giidid või õpilasgrupi juhid. Põneva lisana on muuseumis võimalik ka laste sünnipäevapidusid pidada.

Magnetpuruga sai magnetpliiatsi abil klaasi alla joonistatud nägudele omanäolisi soenguid teha.

Ekspositsioonisaal asub 1872. aastal ehitatud hoones, mis ehitatigi muuseumiks (Bethnal Green Museum). Alates 1922. aastast hakkas muuseum lastele vaikselt enam tähelepanu pöörama. Põhjus seisnes selles, et tolleaegne kuraator märkas liiga tihti ekspositsioonisaalis igavlevaid ja lärmavaid lapsi. Probleemi lahendamiseks seadis ta üles õppeklassi ja tööle palgati õpetajad. Ühtlasi hakkas kuraator muuseumisse lasteteemalisi esemeid koondama. Oma praeguse nime all alustas muuseum tööd 1974. aastal.

Foto: http://ichef.bbci.co.uk/arts/yourpaintings/images/locations/main/UVA_location_image_2.jpg

 

Avaras ja valgusküllases ekspositsioonisaalis on korraga võimalik näha mitmeid näitusi. Väga põnev oli lasterõivaste ajajoon 17. sajandist tänapäevani, mille kõrval olid kingariiulid, kust lapsed said valida erineva ajastu jalavarjusid ning proovida nendes kõndimist. Huvitav oli nukumajade näitus, kus võis näha erineva ajastu nukumaju, aga ka tänapäeva kunstnike kujundatud ja valmistatud fantaasiatubasid. Kõige meeldejäävam oli aga üks vitriin, mis keskendus lastele erinevate materjalide tutvustamisele. Selles olid näiteks Barbie-nukud demonteeritud kuni n-ö luukereni, ehk siis plastikkonstruktsioonini välja – lastel avanes võimalus näha oma mänguasjade sisse (ilma et neid ise lõhkuma peaks!). Nukkude osiste kõrval rippusid aga pisut õõva tekitavad koolibripeadest kõrvarõngad ning ahvihammastest kaelakee.

Lasteriiete ajajoon. Foto: http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/06/1d/c8/21/victoria-and-albert-museum.jpg

 

 Mis on Barbie-nukkude sees?

 

 Koolibripeadest kõrvarõngad ja ahvihammastest kaelakee.

V&A muuseumis on võimalik erilisi meeneid osta ning kui kõht tühjaks läheb, saab end kosutada muuseumi kohvikus. Mõlemad asuvad ekspositsioonisaali keskel.

Foto: https://c1.staticflickr.com/9/8043/8128306137_c54ced57ca_b.jpg

 

Väikese ringkäigu saab teha muuseumi veebilehel pakutava virtuaalekskursiooni vahendusel: http://www.revolvingpicture.com/virtual-tours/moc/

Rohkem infot kollektsioonide, õppeprogrammide ja külastuse kohta leiab V&A Lastemuuseumi veebilehelt: http://www.vam.ac.uk/moc/