Madle Lippus, linnauurija Linnalaborist
Asumiseltsid on sageli tuntud oma toredate pidude järgi. Isegi need, kelle tegevus on muidu vähem aktiivne, korraldavad tavaliselt korra aastas ühe suurema ürituse, muusika ja laadaga, kuhu on oodatud külalised üle terve linna. Kui ka midagi muud seltside tegemiste kohta ei teata, siis Uue Maailma Tänavafestivalist või Supilinna päevadest ollakse ikka kuulnud, isegi kui ise sinna pole sattutud.
Supilinna päevad 2014. Foto Toomas Jüriado
Ehkki võib jääda mulje, et tähistamist on palju, siis tegelikult on seltsidel ka tegus igapäevaelu. Tallinnas on asumiseltse praeguseks kokku 26, Tartus kolm ja Pärnus (mööndustega) neli seltsi (vaheülevaate nende tegemistest annab nt 2013. aasta Urbanistide uudiskirja Linnaidee number.) Võrreldes pea tuhande külaseltsiga pole kolmkümmend linnaseltsi nagu suurt midagi. Samas on asumiseltside tegevus nende linnade elukvaliteedi tõusule oluliselt kaasa aidanud.
Asumiselts on nagu külaselts – see on piirkonna elanikke kokku toov ühendus, mille eesmärk on kaasa rääkida kohaliku elu korralduses ja miks mitte ka ise käed külge panna. Linnaseltside tekkimine hoogustus peale 2006. aastat ja kõigepealt tekkisid need pigem sellistesse pool-linn-pool-küladesse, piirkondadesse, kus tihedus on väiksem ning asumil oma selge identiteet juba olemas. Näiteks linnasüdame romantilised puitagulid, nagu Kalamaja ja Pelgulinn Tallinnas või Karlova ja Supilinn Tartus, või siis eramajade piirkonnad Tallinnas Nõmmel ja Pirital. 2014. aastat võis selles mõttes lugeda Eesti asumiliikumises n-ö uue laine aastaks, kus kohalik aktiivsus muutus nähtavaks ka oluliselt vähemtõenäolistes kohtades, Annelinnas ja Lasnamäel. Lasnamäe LasnaIdee algatuse raames näidati 2015. aasta augustis näiteks ühe nädala vältel Lasnamäe erinevates hoovides õhtuti filme – tegutses LasnaKino. Võiks loota, et selliseid algatusi tekib aina rohkem.
LasnaKino filmiseanss. Foto Vladislav Kopylkov
Toimunud elukvaliteedi tõusu ning asumiseltside panust sellesse võib olla esmapilgul raske mõõta. Seda enam, et asumiseltside tegevus on sageli üsna hüplik – kui kohalike kinoõhtute vedajal jaks otsa saab, siis ei pruugi neid enam toimuda. Samas on ju teada, et ühiskondlike muutuste jaoks on vaja järjepidevust ja aega – ainult üksikutest kinoõhtutest ei piisa.
Et teemat ka enda jaoks selgemaks mõtelda, kaardistas Tallinna asumiseltse ühendav Linnaidee algatus 2013. aastal seltside tegevust ja mõju. Algatuse ühe tulemusena jagati seltside tegevused kolme põhimõttelisse plokki: 1) ühise infovälja loomine: oluline info jõuab lihtsamini elanikeni (nt vahendab selts planeeringu uudiseid); 2) elanike kokku toomisele suunatud ettevõtmised nt festivalid, ekskursioonid; 3) otseselt kohaliku elukvaliteedi parandamiseks suunatud tegevused, nt kohalikud heakorratalgud. Asumiseltsid oma olemasoluga loovad raamistiku, tugistruktuuri kõigiks nendeks tegevusteks: kui on vaja levitada kadunud kassipoja pilti või tarvis inimesi heakorratalguteks kokku kutsuda, siis on juba olemas kanalid, mille kaudu seda teha. See kõik hõlbustab inimeste tutvumist, mis omakorda muudab elamise sellises piirkonnas turvalisemaks, mis jällegi julgustab nt väikeettevõtjat võtma riski avada piirkonnas oma väike pood või kohvik jne. Et inimkeskse linnaruumi loomisel on see kõik oluline, näitab kasvõi see, et 2014. aastal korraldatud Annelinna avaliku ruumi visioonikonkurss kasutas kõiki neid märksõnu kirjeldamaks osalejatele kvaliteete, mida pakutavatelt lahendustelt oodatakse.
Pilt: Paco Ulman, Kaarel Künnap
Teisalt on asumiseltside tegevusel ka sügavam mõõde kui lihtsalt vabatahtlik omaalgatus ja seltsitegevus. Võiksime neist mõtelda kui kohaliku omavalitsuse kõige rohujuuremast tasandist, riigi partnerist kohaliku elu korraldamisel ning kohalike elu-olu puudutavate otsuste tegemisel. On mitmeid teemasid, mille puhul kohalike elanike informeeritus on valdkonna ametnikest oluliselt parem või lihtsalt teistsugune, vahetu, igapäevasest ruumikasutusest kantud. Sellised on nt mitmed heakorrateemad, rekreatsioon, linnaruumi korraldus jne. Et kohalike seltside kompetentsus neil teemadel on sageli suur, siis oleks mõistlik seda ka kohalike otsuste tegemisel ära kasutada. Või miks mitte jätta üldse osa kohalikke otsuseid seltside teha.
29. augustil toimub Rakendusliku Antropoloogia Keskuse, Tartu Linnamuuseumi ja ERMi eestvedamisel Ülejõel üritus „Päev Üle Jõe“, mille eesmärgiks on linnaruumi elavdamise ning piirkonna inimeste ja ettevõtete kokku toomisega tõmmata tähelepanu Ülejõe piirkonnale kui meeldivale ja huvitavale ajaveetmis- ning elukohale. Lisaks soovime kutsuda Ülejõele ka neid tartlasi, kes teisele poole jõge väga sageli ei satu.
Päeva tegevusi ja ajakava vaata Facebookist.
