Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch ja tema naiselik mood

Vaike Reemann, kuraator

Ütlen kohe ette, et tegemist on promolooga Karin Grabby-Matthiessen-Baritschi isikule ja tema loomingule. Oktoobri lõpul võis lugeda järgmist pressiteadet:

Eesti Rahva Muuseum annab teada, et ilmunud on album Karin Grabby Matthiessen Baritschi 1940.–1950. aastate moejoonistest pealkirjaga „Minu mood tuleb tagasi…“ Album sisaldab kauneid koopiaid Baritschi loomingulisest paremikust.
Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch (1913–2004) sündis Tallinnas baltisakslaste perekonnas, kuid lahkus 1939. aastal koos abikaasa Roman Johannes Grabbyga läände. Nende uueks koduks sai algul Poznan, hiljem juba jäädavalt Hamburg. Selles linnas andis ta meistrieksami ja avas oma moeäri Karin Grabby Matthiessen Modelle. Tema klientideks olid nii lihtrahvas kui ka kuulsused: Edith Piaf, Lil Dagover, Lilli Palmar, Christina Söderbaum jt. Nõnda võib Karin Baritschit uhkusega nimetada Saksamaa Chaneliks.
Eesti Rahva Muuseumis on hoiul tema loominguline pärand: 453 moejoonist, fotod, dokumendid ning moeäris Karin Grabby Matthiessen Modelle kasutatud materjalide näidiseid, ateljee sisustust ja mõned valminud kostüümid.
“Minu mood tuleb tagasi… Minu mood on naiselik. Olgu aeg, milline tahes, olgu naised vanad ja kepiga – nad tahavad alati ilusad välja näha. Ja korraliku meistri õmmeldud tualett varjab keha puudusi ning toob esile voorusi. Mul oleks väga hea meel, et siis, kui ma vaatan võililli juurte poolt, oleks inimestel võimalik minu moest rõõmu tunda,” ütles Karin Baritsch ja andis oma elutöö Eesti Rahva Muuseumile hoida.

Foto: Arp Karm, 2014.

Albumisse valitud 1940.-50. aastatest pärinevad moejoonised näitavad Karin Grabby-Matthiessen-Baritchit loojana. Kuid kes oli see isik nende jooniste taga?

Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch oli keerulise nime ja kirju elusaatusega, pöörast loomingulist fantaasiat tulvil, ekstravagantne, aga lõpmata võluv persoon. Karin Baritschi arvukas eesti tutvusringkond, kel heitlikel üheksakümnendatel Hamburgi sattudes oli võimalus ja õnn nautida ülimat külalislahkust Karini Risseni kodus, võiks kindlasti jutustada palju säravaid ja värvikaid lugusid. Tagasi vaadates on ometi tunne, et sädeluse hõlmas oli ka peidus pool.

Karin Baritsch oma kodu söögitoas Hamburgi eeslinnas Rissenis, 1994.

Tol 1993. aasta suvel, kui Karin Baritsch Eesti Rahva Muuseumile oma moejooniseid pakkuma tuli, olid kõik ERMi rõivauurijad parasjagu puhkusel. Õnneks oli filmimees Henn Heinsoo parajasti majas ning esimene väga emotsionaalne kohtumine sai võetud videolindile. See juhusena näiv sündmus päästis valla terve ahela: järgnesid filmimised Eestis ning Hamburgis, näitus Minu mood tuleb tagasi… viies Eestimaa paigas ja nüüd äsja ilmunud album. Eesti Rahva Muuseumi kõnepruugis kannab aga näitusemaja keskmine saal tänini nimetust baritschi saal. Albumi koostamine elustas tuhat värvikat seika, millest mõningaid tahaks enne saabuvat tähtpäeva – 20. detsembril oleks Karin Baritsch tähistanud 101. sünnipäeva – jagada.

Millest unistavad naised?

Karin Baritsch. Foto: Olev Lellep, Hamburg, 1950.

Pärast sõda filmimehena korduvalt Saksamaad külastanud ja seal nii põgenikelaagreid kui ka elu üldist muutumist jäädvustanud Olev Lellepi fotod illustreerisid 1950. aastal ilmunud artiklit Eestlanna loob Saksa naise moe, kus kirjutatakse: Pr. Matthiessen-Grabby on suure Hamburgi moemaja omanik, kus ta koos 60 abilisega loob moode saksa naistele. Samas kirjeldatakse ka tänavapildi muutumist: Kui paari aasta eest trammides võis kohata inimesi peamiselt kulunud ja näruses rõivastuses, siis on neil nüüd korralikud kehakatted ja hoopis teine pilk silmis.

ERM Fk 2526:2 Karin Baritsch Hamburgis Grosse-Bleichen 21 oma moeäris vastuvõturuumis kliendile moodi kavandamas. Foto: Olev Lellep, Hamburg, 1950.

1949. aastal Hamburgi Alsterfilmis valminud moe-lühifilmi Was Frauen Träumen … (Millest unistavad naised) suur menu töötas pööraselt hästi ka Karin Grabby-Matthiessen Modelle reklaamina. Filmi sisu oli lihtne – noor vaene tüdruk vaatab moeajakirja ja unistab. Tüdruku rollimuutusi kehastas aga Karini modelleeritud ja moeäris Karin Grabby-Matthiessen Modelle õmmeldud tualette kandev kuulus näitleja Ursula Thiess. Filmi näidati 40 Hamburgi kinos pilgeni täis saalidele. Naised unistasid end sõjakoledustest ja argimuredest priiks.

Kahjuks pole seni seda filmi Hamburgi arhiividest üles leida õnnestunud.

Ega klantsivas moeilmas alati siidkinnastes ei tegutseta:

Üheks Karin Grabby-Matthiessen Modelle kundeks oli olnud ka Karl Lagerfeldi ema. Paraku on ähmaseks jäänud asjaolu, mil moel sattusid fotod kümnest Karini moejoonisest 1980. aastatel Saksa ajakirjanduses moetsaariks tituleeritud Karl Lagerfeldi kätte. Igatahes säilitatakse Karin Baritschi poolt ERMi arhiivi üle antud dokumentide hulgas dr Hans Baritschi 1985. aasta kirjavahetust Karl Lagerfeldi ja tema sekretariaadi vahel, kus probleemiks on nimetatud moejooniste fotode tagastamine, mille kohtunik Hans Baritsch lõpuks ka saavutas.

Jumala veskid jahvatavad aeglaselt, aber ganz fein – armastas öelda Karin.

Iga uus on hästi unustatud vana

See väljend seostub enamasti just moega.

Karin Baritsch oli kaheksakümneseks saamas, kui ta pärast poole sajandi pikkust eemalviibimist esmakordselt Eestisse saabus. See oli emotsionaalne elufaas: helde jagamine võrdus püsimajäämisega ja noored moekunstnikud ei tundunud enam konkurentidena. Pilkupüüdvad detailid osutusid Karini selgitustes hoopis nutikateks nippideks, et looduse tehtud iluvigu üle kavaldada. Ja lisaks nagu varrukast puistatud inimlikud õpetussõnad: Minu silmad ja käed ei ole mind iialgi hätta jätnud, aga hea tulemus nõuab palju tööd. Minu õpilastel oli kombeks küsida: Meister, meister, mul on valmis, kas tohin harutama hakata? Või: Viisakus ei maksa midagi, aga loeb palju.

Karin Baritsch koos EKA tudengitega pärast näituse avamist Maarjamäe lossis. Foto: Anne Metsis, 1996.

Näituse avamistel ja spetsiaalselt korraldatud programmide ajal võlus Karin noori oma efektse väljanägemise, tohutu vitaalsuse ja muidugi inspireeriva loominguga.

Reet Ulfsaki diplomietenduse kavaleht,1998.