Tekst ja fotod: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator
Kolmel aastal on Eesti Rahva Muuseum korraldanud lastele vanuses 10-12 aastat suvist linnalaagrit „Kirju-mirju Eesti“, mille käigus lapsed saavad tutvuda Eesti mitmekülgse ja rikkaliku kultuuripärandiga ning väljasõitudel erinevate omakultuuridega. Tõsi, enamasti toimuvad väljasõidud Lõuna-Eestis, kuna päevane laager ei võimalda lastega ette võtta pikemaid sõite. Kõigil kolmel aastal on laagri korraldamisel olnud suureks abiks ka Muinsuskaitseamet ning Ajalooarhiiv.
Järjest enam Eesti lapsi elab erinevatel põhjustel üle maailma laiali väga erinevates kohtades ning Eestisse satutakse enamasti mõneks kuuks suvel. Seetõttu veeretasime juba laagri algusest peale mõtet, teha Eesti erinevaid omakultuure tutvustav laager ka välismaal elavatele Eesti lastele. Laulupeoaasta tõi paljud välismaal elavad pered suvel Eestisse ning ka meie saime oma plaani viimaks teoks teha. 14.-18. juulil toimuski laager „Kirju-mirju Eesti“ väljaspool Eestit elavatele eesti lastele.
Igal päeval oli oma teema ja soovisime päevad sisustada väga mitmekülgsete tegevustega ning viia lapsi eripalgelistesse Eesti kohtadesse. Kuna lapsed elavad igapäevaselt väga erinevates riikides ning kultuurikeskkondades (Soomes, Saksamaal, Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Saudi Araabias), oli nädala jooksul väga tore omavahel tutvuda ning ühiselt uut ja põnevat avastada.
Kõiki kogetud emotsioone ning saadud uus teadmisi on keeruline sõnades edasi anda, seetõttu piirdun sel korral põgusa nädala kirjelduse ning fotogaleriiga laagrist.
Esimese päeva veetsime Tartus. Käisime linnaekskursioonil ning kui lapsed olid juba õppinud linna veidi tundma, said nad ise minna linna orienteeruma ning teha läbi näituse „#Niisama linnas“ juurde välja töötatud linnamängu. Mängu eesmärk oli käia läbi üks konkreetne piirkond ning märgata linnaruumis inimtegevuse jälgi, ajaloomärke, lõhnu, helisid jne.
Hiljem tegid lapsed oma nähtu-kuuldu põhjal plakatid, et näidata ka teistele, mida nemad oma jalutuskäigu ajal märkasid.
Teisipäeva hommik algas Ajalooarhiivis, kus kõigepealt tutvusime arhiiviseinte vahel leiduvate materjalide ning väärtusliku infoga. Käisime ka katusel, et Tartu linnale veidi kõrgemalt pilk peale visata. Seejärel õpetas arhiivi konservaator lapsi paberit tegema.
Päeva teine pool viis meid koos Muinsuskaitseameti arheoloogidega Rõugesse vaatama vana linnusekohta ning muinasmaja ning selle kõrvalhoonete ehitust.
Kolmapäeva hommikupoolikul tutvusime Kolkjas vanausulistega ning veetsime aega ka Peipsi järve ääres. Einestasime sibula-kala restoranis, vaatasime üle Alatskivi lossi ning suundusime Raadi mõisaparki.
Päeva teema jätkuks toimus ikoonimaalimise töötuba, mille käigus õppisid lapsed muuhulgas ka ise munatempera värve segama ning tundma erinevaid ikoone ning nende tähendusi.
Kuna poisid olid mitu päeva soovinud ka kala püüda, siis viimaks avanes neil selleks ka võimalus Raadi järve ääres. Saagiks oli üks väike alamõõduline särg.
Neljapäeval sõitsime sootska Aare Hõrna juhendamisel ringi Setomaal – ronisime kuradi koopas ja Kalmetu müüris olevates koobastes,
käisime Vinski külas Eesti-Vene piiri kaemas ja Meremäe vaatetornis Petseri kloostrit otsimas.
Tegime ise suulliimi ning sõime väga head seto sööki. Tõeliseks hitiks olid Taarka tarõs aga hoopis kassipojad, keda peaaegu kõik lapsed soovisid endaga koju kaasa viia.
Reedene päev viis meid aga hoopis Viljandimaale Heimtalisse. Lisaks kohaliku muuseumiga tutvumisele käisime Anu Raua juures Kääriku talus ning tutvusime nii tema kuulsate lammaste kui ka vaipadega.
Kõige viimaseks tegevuseks pidid lapsed tegema nädalat kokkuvõtva postri, mille pealt saate ka ise lugeda, mismoodi nemad oma päevi kirjeldasid.
