Siret Saar, koguhoidja

Fotod:  Arp Karm

ERMi  kogude hiirelõksud (kasutatud ka nimetusi lausk, lauts, lõuk, lõudas) on tänapäeva mõistes väga suured (pikim 57 cm), nende valmistamisega ei ole märkimisväärselt vaeva nähtud, need on robustsed ning vähese viimistlusega. Lõksude valmistamisaeg  jääb 19. saj lõppu 20. saj algusesse – vanim on aastast 1812, noorim 1981. Materjalidena on enamasti kasutatud puitu, metalli. Paariks erandiks on kastlõksud, kus külgedel klaasruudud.

Lisaks esemetele on ERMis lõksudest etnograafilisi jooniseid, huvitavaid fakte saab ka arhiivis olevatest korrespondentide vastustest.

Ootuspäraselt peeti parimaks  elavat lõksu ehk kassi. Lisaks sellele, et kass pidi aeg-ajalt kambris kassihaisu tegema, soovitati kõrvalhoonete tarvis kassiauku, kust kass mahuks läbi pugema, et käia aidas hiiri hävitamas.

Põnev leid Pühalepa kihelkonnast Suuremõisa vallast:

Hiirte aita tungimist takistati järgmiselt: valmistati väikesed tiivad, mis kinnitati varda otsa. Varda teises otsas oli tuulde sihtija, mis tiivad alati tuules hoidsid. Keset varrast läbis nael, mis jälle kinnitatud pika kepi külge. Nael pidi nii kergelt puud läbima, et see vabalt siia ja sinna pöörata võis. Pikk kepp oli jällegi kahelt poolt harkpuudega kinnitatud aida seina külge. Kui nüüd tuul tiivad käima ajas, kuuldus aidas põrgumüra, mis hiired minema peletasid. Tihti tarvitati puutiibade asemel ka plekktiibu ja nelja asemel kuus, mis rohkem müra sünnitasid. (KV 46:16)

Museaale on keeruline jäigalt tüüpidesse jagada, aga tinglikult on ERMi kogus hiirelõkse 3 sorti.

Languksega kastlõksud, kuhu närilised jäid elusalt sisse.

ERM A 558:16 Otepää

“Kui rott siseneb lõksu, vajub tema raskuse tõttu laua tagumine ots alla ja võimaldab rotil siseneda esimese võre alt võrede vahelisse ruumi lõksu tagaosas. Pärast seda tõuseb laua tagumine ots uuesti üles ja suleb rotile tagasitee.”

Raskusega surmavad langlõksud – sööta haarav loom vabastab tema kohal oleva raskuse sulusest.

ERM A 602:46 Valmistatud 1867. a Lüganuse kihelkonnas.

“Sööt asus kahe laua vahel liistakul. Kui liistakut puudutada, langeb ülemine laud kokku ja lömastab hiire. Raskuseks pandi peale kivi.”

Metallvedruga lööklõksud.

Vanemat tüüpi vedrulõksu pealislauale andis suurema löögijõu vedruna keerdu väänatud nöör.

A 493:326 Osmussaare

Lõks on väljastpoolt neljakandiline, seest ümmarguse õõnega. Toru pealmises küljes avapoolsest otsast 1,3 cm kaugusel on pilu, samast otsast 4,5 cm kaugusel 2 auku. Samasugused augud samas kohas ka toru alumises, vastasasuvas küljes. Pilu kohal toruõõne seintes ringsoon, mis vastab terasvedru otsas asuvale traatrõngale.