Margus Ansu, fotograaf

Kui mulle tehti ettepanek kirjutada kultuurilehe „Kostabi“ fotoarhiivist (aastatel 1991-1993 ilmunud Tartu kultuurileht “Kostabi” toimetuse fotod), olin ma üsnagi kimbatuses. No millest ma peaksin kirjutama? Kas sellest, kuidas ajaleht alguse sai? Ma ei tea. Kultuurilehe esimese numbrini oli fotograafiks Einar Tiits. Alates teisest numbrist kuni lõpuni allakirjutanu. Kas peaksin kirjutama sellest, kuidas üldse suutis punt ajakirjanduses täielisi võhikuid kaks ja pool aastat anda välja niivõrd-kuivõrd perioodilist trükist? See on minu jaoks siiani suur küsimärk. Ilmselt tänu nooruslikule entusiasmile ja veel suuremalt jaolt tänu firmale Excellent, mille eesotsas oli metseenlike kalduvustega Aldona Redi, kes meid sõna otseses mõttes ülal pidas. Ehk peaksin kirjutama neist kordadest, kui andsime välja tavapärasest paksema lehe, ja neist öötundidest, mil tuli seetõttu trükikojast toimetusse toodud kaks tavapärase paksusega ajalehepoolt käsitsi üheks lappida? Seda ei tahaks tegelikult isegi meenutada – pärast tiraaži vaheliti lappimist olid näpuotsad trükivärvist lõhki kuivanud, vaim nüri tööga tapetud ja keha vastiku värinaga täidetud. Või äkki peaksin kirjutama neist tulistest, kohati ehk lausa inetukski muutunud toimetusesisestest vaidlustest ajalehe sisu ja kujunduse üle? Parem mitte. Või kirjutan sellest, kuidas sai pimik Tartu Filmiklubi ruumidest ühe Annelinna paneelmaja keldris kesklinnale lähemale, Pepleri tänava filoloogide ühika teise korruse majapidamisruumi kolitud? Ruumi, mille võtme olin saanud kolmanda isiku kaudu tol ajal ajakirjandust tudeerinud Inno Tähismaalt. Minult tehnika, Innolt ruum, kus töötada. Asja konks peitus aga selles, et ruumi tuli siseneda ja väljuda salaja, sest ühika komandant elas teadmises, et tema valdustes on olemas üks ruum, mille võti on teadmata kadunud ja uks jäädavalt lukus. Nii saigi seal poolsalaja, aeg-ajalt, kui ühikast vesi kadus, ülikooli raamatukogu tualetis fotosid pesemas käies, ajalehe lõpuni pilte paberile pandud. Või kirjutada kohtumistest Kalev Mark Kostabiga või Matti Miliusega või Henn-Kaarel Hellatiga või Jüri Linaga või Hugo Hiibusega või Riho Illakuga, kellel on siiani lubatud kirjutuslaud söömata? Või kirjutan elu esimesest komandeeringust, mis veidral kombel osutus jazzfestivali Fiesta kajastamiseks minu sünnilinnas Pärnus, ööbimisega vanematekodus? Või kirjutada ajalehe vaiksest, endalegi märkamatust hääbumisest? Sellest, kuidas „Kostabi“ aeg sai lihtsalt ümber. Kuid et kõigest eelnevast ja paljustki muust kirjutada, tuleks kirja panna raamat, mitte blogi sissekanne.

ERM Fk 2964:57 Jüri Lina loeng Tartu Inseneride Majas teemal “Marksistliku vandenõu tagamaadest”; Jüri Lina (vasakul) ja Kaido Torop vestlemas.

ERM Fk 2964:117 Aleksander Müller Supilinnas.

ERM Fk 2964:206 Festivali Eesti Muusika Mustad Päevad peakorraldaja Õnne Pärl oma kodus.

ERM Fk 2964:238 Kunstirühmituse Lüliti ateljee; Heiki Trolla maalimas.

ERM Fk 2964:278 Indrek Särg (vasakul) ja Sven Kivisildnik kultuurileht Kostabi toimetuses.

ERM Fk 2964:505 Dionysia 1993 avamine; rongkäik Emajõe äärest Raekoja platsile.

ERM Fk 2964::589 Raivo Raam (üleval), Õnne Pärl ja Sven Karja Raekoja plats 8 maja katusel.

ERM Fk 2964:596 Matti Milius.

ERM Fk 2964:609 Firma Excellent asutaja Aldona Redi.

ERM Fk 2964:633 Henn-Kaarel Hellat Tartu Kirjanike Majas.

ERM Fk 2964:669 Sven Karja Tartu Ülikooli peahoone ees.

ERM Fk 2964:735 Etendus “Kolm Viini tooli”, Heli Kohv.

ERM Fk 2964:1099 Dionysia 1992, Orjandusliku Partei II kongress ja kontsert; Rosta Aknad – Peeter Volkonski.

ERM Fk 2964:1123 Dionysia 1992, ööklubi noortemajas Sõprus; Piret Kalda (vasakul) ja Rain Simmul (keskel).

ERM Fk 2964:1302 Festival Fiesta 1992, kontsert Pärnu Munamäel; publik.

ERM Fk 2964:1409 Kalev Mark Kostabi näituse avamine galeriis Sinimandria; vasakult Ove Maidla, Aivi Parijõgi, Kalev Mark Kostabi ja Peeter Kollom.

ERM Fk 2964:1548 Endine KGB maja Tartus (praegune Tartu Kirjanduse Maja); märklauana kasutatud Konstantin Tšernenko pilt.