Kristiina Piirisild, Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise ja muinsuskaitse magistrant, mööbli konservaator

Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist erinevatest esemetest ja ehitistest, mis on üles joonistatud kunstnike, teadurite  ning kunstiüliõpilaste poolt. Tegemist on märkimisväärse arvuga, mistõttu vajabki etnograafiline joonis lähemalt tutvustamist. Aluseks olen võtnud oma magistritöös kasutatud ERMi etnograafilised joonistused rannarootslaste mööbliesemetest.

Olenemata fotokaamerate laialdasest kasutamisest, lisandub kogudesse igal aastal uusi jooniseid. Tekib küsimus, et miks tänapäeva tehnoloogilises ühiskonnas on vaja tegeleda sellise asjaga nagu etnograafiline joonistamine ja miks ei saa seda asendada nt digifotoga, mis jäädvustab soovitud objekti hetkega.

Enamik etnograafilisi jooniseid teostatakse välitöödel, mis tähendab, et üles joonistatud objektid jäävad oma algupärasesse keskkonda ja neid ei võeta muuseumi kogudesse. Seetõttu on äärmiselt oluline märkida joonisele eseme mõõtmed, päritolu ja vajadusel kirjeldused materjalide osas ning läbilõiked. Kogu informatsioon, mida ei ole üldjuhul võimalik foto pealt välja lugeda, märgitakse kompaktselt ühele paberile, mis teeb ka hoiustamise lihtsamaks.

ERM EJ 424:22 Meremehe kast. Ruhnu. Joonistasid P. Grigul, 1974.

ERMi jooniste seas leidub ka esemetest vabas vormis tehtud visandeid, mille loetavus sõltub suuresti autorist – kui täpselt on ta detailid välja joonistanud ja millise joone või stiiliga on edasi antud eseme vorm ja materjalid. Joonise informatiivsus ja loetavus on etnograafile väga oluline. Seetõttu eelistatakse välitöödel kunstilise tausta ja hea käega inimesi. Autori erialast sõltub ka see, milliseid detaile rõhutatakse või jäetakse teadmatusest märkamata. Õnneks esineb viimast varianti harva.

Restauraatorina pean meelepäraseimaks mõõtkavas teostatud koloreeritud jooniseid, mis võimaldavad vajadusel teha objektist täpse rekonstruktsiooni või taastada mõne puuduva osa. Mõõtkava on oluline ka eseme suuruse määramisel, sest vanad mööbliesemed ei lähtu tänapäeval tuntud standarditest või loogikast. Mõningate esemete puhul on joonisel hea kasutada n-ö suurendusklaasi efekti, mis toob täpsemini esile peene mustri, märgi või mõne muu tähelepanu väärt detaili.

ERM EJ 424:20 Ruhnu Isaks` talu Eldor Renteri kogust. Joonistas Jaanus Heinla, 1979.

ERM EJ 333:100  Vormsi saar Mårtesgård (Tammstu talu). Joonistas Riina Eerik, 1974.

Jooniseid on teostatud lisaks esemetele ja hoonetele ka külade ning talude paiknemisest linnulennult. Tänapäeval teeb meie elu mugavaks satelliitidelt kuvatav pilt, kuid möödunud sajandil teostatud joonised on tänaseks asendamatud. Paljud hooned on ajaga hävinud ja ilma vanade plaanideta puuduks ettekujutus küla terviklikust ilmest. Heaks näiteks on 1979. a välitöödest pärit joonised Ruhnu küla talude ja abihoonete paiknemisest koos talu nime ja õuepuudega. Viimane näitab, et etnograafilistest joonistest võivad kasu saada väga erineva eriala inimesed. Tuleb vaid osata otsida.