Tiina Tael, ERMi peaarhivaar.

Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme. Kui saadi Hans Voolmanni klaasnegatiivide kogu, lisandus kohe 1613 pilti. Negatiivid on suuremalt osalt perekonnapärandist, näiteks abikaasat Helmit on jäädvustatud enam kui 200, tütar Vaidat ligi 500 pildil. Piltide abil saame tuttavaks ka Voolmanni teiste sugulastega ning ta endagagi.

Hans Voolmann sündis 12. augustil 1896 Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Jõeääre külas. Fotograafiat õppis ta 1913–1915 Tallinnas August Vinnali juures, seejärel jätkas pealinnas kutselise fotograafina. Voolmanni fotostuudio asus Viru tn 13, hiljem Lõuna tn 31. 1940. aastal eestistas ta perekonnanime Voolmaaks. H. Voolmaa suri 27. detsembril 1955.

Eesti Rahva Muuseumi fotokogus on Voolmannilt 70 klaasnegatiivi, millel lihavõttepühade kompositsioon. Tõenäoliselt valmistas ta seesuguseid postkaarte rohkemgi, sest paljudel anonüümsetel postkaartidel on samad detailid, ent kompositsioon varieerub natuke. Arvatavasti valmisid need postkaardid tema enda töökojas, kuid on ka trükitud postkaarte, mis on tehtud mõne kirjastaja juures, näiteks järgnev postkaart, mis on leitud internetist.

Järgmise ERMi postkaardikogus oleva lihavõttekaardi puhul ei ole ka kahtlust, sest algallikas on käeulatuses ja täiesti identne.

Siin ja edaspidi on kõik ERM Fk tähisega pildid klaasnegatiivid.

Ka järgmine postkaart tundus vaasi ja raamatu tõttu tuttav ega kulunudki palju aega, et fotokogust selle algallikas leida. Negatiivid on enamasti dateeritud aega ligikaudu 1927–1930, kuid postkaartide kasutamisaja järgi võiks arvata, et need valmisid pigem 1930ndate keskpaiga paiku.

Sama vaasi veidi teistsuguste lisanditega kohtame teistelgi klaasnegatiividel.

Järgmisel postkaardil, millele leiame fotokogust identse paarilise negatiivi näol, on munakoortest väljakoorunud tibud märtsikellukestega. Mõlemaid detaile on Voolmann kasutanud postkaartidel teisteski kompositsioonides.

Järgmised kaks postkaarti viivad jäljeküti aga pikemale teekonnale. Kuigi identseid negatiive ei ole säilinud ega saa olla täiesti kindel, kas mõni teinegi fotograaf ei kasutanud samu atribuute, kalduvad jäljed viima ikkagi Hans Voolmannini.

Viimase postkaardi juhtlõngu võib leida negatiividelt:

Kui eelnevalt tuvastasime jänese ja kasetohuvaasi, siis järgnev foto viitab, et tüdruk postkaardil võib olla fotograafi tütar Vaida – rõivad on samad, kuid pärg erineb, samuti paistab portreel olev tüdruk natuke vanem.

MUISi andmebaasist leitud Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide fotopostkaart viib aga järeldusele, et need kaks postkaarti on pildistanud sama autor samal ajal. Kui Läänemaa muuseumi postkaardil näeme kana, siis kana on ka ERMi negatiividel, samuti on lihavõttekaartidel kasutatud jäneseid.

Voolmanni negatiivide kirjeldamisel meenutas fotograafi tütar Vaida, et kui nad elasid Nõmmel, võttis ema paar kana, sest tütar tahtis neid kangesti. Kanad ei munenud üldse, kuid üht musta-valgekirjut on lihavõttefotodel palju pildistatud. Lõpuks antud kana ühele tädile Keilast, kes Voolmanni perele koort tõi.

Ka järgmisele ERMi postkaardikogus olevale kaardile ei ole negatiivina täpset vastet leida. Ent märkame sama vaasi ning teades juba natuke fotograafi käekirja järgi, et tema postkaartidel on erinevates vaasides sarnaseid urvaoksi, kaldub postkaardi päritolu taas Voolmannile viitavat.

Järgmise postkaardi osas on kahtlusi rohkem, ehkki nii vaas kui urvad osutavad Voolmannile.

Ning postkaardi sõsaraid negatiivide hulgast:

Järgnevalt vaatame teisi Voolmanni negatiive, tutvume nendel olevate vaaside, vaagnate ja korvidega, et aidata tuvastada võimalikke Voolmanni postkaarte.

Mängulised on Voolmanni postkaardid tibudega, keda pannakse pesasse, munast kooruma, täringuid mängima, portselanist elevandiga sõbrustama või jäneste armeed juhatama. Tähelepanu tuleks pöörata ka juures olevatele lilledele ja okstele.

Eelneva pildigalerii põhjal on selgunud lilled ja oksad, mida Voolmann enim kasutas: nartsissid, märtsikellukesed, ka maikellukesed, pajutibud ja kaseurvad. Mõnel postkaardil võibki olla üksnes kimp nende taimedega.

Voolmanni lihavõttepostkaartidel näib olevat veel üks firmamärk: pajuoksad või märtsikellukesed kompositsioonis linnavaatelise fotoga, mille autor on tõenäoliselt ta ise.

Häid pühi!