Siret Saar koostöös Mirjam Liivakuga.

Siret Saar, ERMi koguhoidja, lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina.

Mirjam Liivak, Tartu Ülikooli tudeng, lõpetas sama koolituse konsultandina.

Me võtame 70% teadmistest välise maailma kohta vastu nägemismeele kaudu. Selleks aga, et nägemispuudega inimesed saaksid samuti osa visuaalsest kunstist enam kui helide tasandil, on hakatud looma kirjeldustõlkeid, mis aitavad kogeda nägemismeelega tajutavat.

Nägemispuudega inimesed saavad pilte vaadata ainult sõnade abil. Kirjeldustõlge on kunstielamuse visuaalse poole lühike ja täpne edasiandmine. Kirjeldatakse näiteks näitusi, filme, teatri- ja tantsuetendusi või spordivõistlusi, et nad saaksid kogeda sarnaselt nägijatega visuaalset maailma ning koguksid uusi elamusi ja ideid.

Kirjeldustõlge valmib koostöös konsultandiga, kes on ka ise nägemispuudega – see tagab, et tõlge on pimedatele ja vaegnägijatele loogiline ning arusaadav.

Kirjelduse rõhuasetused ja teostus on iga kunstiliigi puhul erinev. Foto kirjeldamise aluseks on siinses tekstis kirjeldustõlke koolitusel saadud maali kirjeldamise põhimõtted.

Valisin kirjeldamiseks tuntud fotograafi Johannes Pääsukese (1892–1918) foto. Tahtsin vaadata seda minu jaoks tuttavat fotot teravama pilguga, et avastada uusi detaile ja treenida tähelepanu.

Kirjeldustõlge

Johannes Pääsukese foto on mustvalge, laius 13 ja pikkus 18 cm. Foto on horisontaalse ristküliku kujuline. See on pildistatud 1914. aasta juunis Tartus Mäe tänav 17 hoovis. Fotoseeria Fk 349 on üles võetud ERMi ülesandel ja kunstiajaloolase Fr. Von Stryki juhendamisel. Seerias antakse ülevaade Tartu toonastest vanematest ehitistest, kesklinnast, Karlovast, Tähtverest, Supilinnast. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, põnevaid agulihoove, interjööre.

Sellel fotol on kujutatud munakivisillutisega hoovi, kus on puukuur, kus askeldavad kaks naist, kaheksa last ja kana. Lapsed on umbes vanuses viis kuni kümme aastat. Foto saab jagada mõtteliselt kolmeks horisontaalseks osaks: ülemine kolmandik on taevas, seejärel kuur ja viimaks munakividega kaetud hoov.

Taevas on hele ja pilvitu. Puukuur on horisontaalse risttahuka kujuline püstise laudvoodriga hoone. Kuur on üsna madal – esiseina kõrgus on umbes 1,8 m. Kuuril on ühetahuline- ja kaldeline katus – pultkatus. Puukuur on eraldi sissekäikudega – näha on kuus kõrvuti asetsevat ust. Kuuriuksed on seintega peaaegu sama kõrged. Paremalt neljas uks on lahti, sealt paistab kõrge puuriit. Kuuri vasaku otsaseina külge on ehitatud postidele toetuv lahtine, umbes 2 m laiune katusealune.

Vasakul kuuri ees on ülevalt laieneva korviga pulkadest vanker.

Paremal kuuri ees on kuurist kolmandiku võrra kõrgem kergelt vasakule kaldus puidust post. Postil on üleval paremal kaks tapikohta, nende all vaataja poole üksteise all kolm pulka. Posti funktsiooni ei ole õnnestunud kindlaks teha. Konsulteerisin kolleegidega ja tegin postituse Facebooki lehel „Eesti pildid“ selle tuvastamiseks. Vastuseid tuli mitu, tõde ei tea: pesu kuivatamise põikpuu, mis vahepeal üles tõsteti, koduloomade veristamise post, võrkude kuivatamise puu, lõnga kuivatamise ja venitamise koht.

Kuuri tagant paistab elumaja nurk ja selle taga kõrguvad lehtpuude võrad.

Kuuri ees munakivisillutisel võrdhaarse trapetsi kujulises päikeselaigus seisab kaheksa inimest. Trapetsikujulise päikeselaigu pikem külg jääb kuuri ette. Foto parempoolses servas kuuri ees on väike heledapäine tüdruk. Ta seisab vasaku küljega vaataja poole.  Tüdruku parem käsi on silmade ette tõstetud. Seljas on tal pihikkleit, selle all pikkade varrukatega särk. Ta on paljajalu.

Temast umbes ühe meetri kaugusel temaga samal joonel seisab rivis viis poissi. Kõik on nokkmütsiga, jalas pikad püksid. Paremalt esimesel on käed taskus, ainsana lastest kannab ta jalatseid. Poiss vaatab tõsise ilmega vasakule. Tema kõrval oleval poisil on parem käsi silmade ette tõstetud. Ta kissitab silmi, suu on pisut avatud. Kui teised poisid on särkides, siis rivis kolmandal poisil on seljas kampsun. Ta jääb vaataja poole parema küljega, pea kuuri poole keeratud, käed taskus. Tema kõrval olev poiss on samas poosis. Viimane poiss seisab näoga vaataja poole, vaatab maha, häbelik muie näol.

Poistest veidi eespool päikeselaigust moodustuva trapetsi alumise joone keskel on keskealine naine. Tal on pealaele keeratud juuksekrunn. Naine kannab üleskeeratud varrukatega pluusi, pikka seelikut ja põlle. Ta seisab parema küljega vaataja suunas ja töötab keripuuga. Paremalt varjust liigub inimeste ja päikeselaigu poole kana.

Pildi vasakus servas, päikeselaigust trapetsi keskosas on tüdruk. Ta mõlemad käed on silmade kohal. Tüdruku suu on naerune, kleiti kaitsev kleitpõll määrdunud, paljad jalad kergelt harkis. Temast vasakul, foto vasakus ääres varjus seisab teine kleitpõllega tüdruk, kes on küljega vasakule. Ta ülakeha on kergelt taha lükatud. Tüdruk hoiab käega istmikust kinni. Temast möödub krunni keeratud juustega naine, pea kergelt tüdruku poole keeratud. Naine kannab tumedat kleiti ja heledat kleitpõlle. Naine on fotole jäänud osaliselt, näha on tema paremat kehapoolt ja selga.

Mis sel päeval juhtus?

Nüüd võib neutraalsuse ja objektiivsuse lõppenuks lugeda. Vaataja kujutlus paneb fotod elama, neid vaadates võime fantaseerida ja mõne loo rääkida. Täna näen sellist lugu, viie aasta pärast võib-olla teistsugust. Ja igal vaatajal on oma lugu. See foto on mind alati köitnud ja tekitanud küsimuse, mis sel päeval seal hoovis juhtus.

Ilmselgelt on see lavastatud foto, sest tollase tehnikaga ei tulnud spontaanne ja märkamatu pildistamine eriti kõne alla.

On suvi: õhuke riietus, paljad jalad, päike. Puuriidas on halud nii kuivad, et kumisevad kui sõrmenukkidega koputada. 1914. aasta suvi oli põuane. Suvine linn on hall – õrnast hõbehallist kuni kuivanud pori hallini. Päikesesoojad seeni meenutavad liivased-tolmused munakivid mudivad jalgu.

Levib hautatud kruubipudru lõhn, aktsendiks hapupiim. Noor ja rõõmus fotograaf on kerge vaevaga õuele meelitanud seltskonna inimesi. Nad tunnevad end vabalt, ei ole kramplikud ja oleks nagu meeleldi pildil – järelikult oli Pääsuke hea suhtleja. Keripuuga askeldav naine ümiseb: „Kaks armastajat kõndsivad kord vilus metsa all…“ On soe, tuju on hea ja töö saab tehtud.

Lapsed on vahetult armsad: kes vaatab pildistajat, käsi päikese kaitseks silmade ees; kes seisab pisut poseerivalt ja kes on häbelik.

Fotole on juhuslikult jäänud ainult vasakpoolne naine. Arvan, et ta andis istmikku kinni hoidvale plikale laksu, ütles paar kurja sõna ja tuhises edasi. Mis pahandust tüdruk teha võis? Ehk imiteeris ta teiste laste ja fotograafi rõõmuks, kuidas poemees pudelilt korgi välja lööb? Või kuidas päikesevarjudega preilid tippides munakividel kõnnivad ja purjus voorimees laulab?

Pilt on tehtud, pildistaja lahkub. 1914 on ajaloos murranguline aasta – juulis algas esimene maailmasõda. Selle eel, ajal ja järel läks argielu ikka edasi. Toonaseid juunikuu ajalehti DIGARist lugedes saame teada, et keegi Gustav Andrese poeg sai Soome pussi kandmise eest trahvi 15 rubla. 7. juunil toimus suur suvemuusikapidu Vanemuise aias: tants, lillesõda, ilutuled, tulevärk. Leidis aset streikide vastu võitlemise ministeeriumide vaheline nõupidamine. 14. juunil toimusid Tallinnas Gonsiori aias rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused. Oli hea metsmaasika-aasta.

**

Fotode maailma saab tänu kirjeldustõlkele kõigile kättesaadavamaks muuta. Tore, kui tuleks rohkem kirjeldustõlkega fotonäituseid. Aga ka ise saab teha väikseid liigutusi, näiteks lisada nii isiklikele kui ka asutuse Facebookis avaldatud fotodele paarilauselisi kirjeldustõlkeid.

Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga. ERM 2012

https://www.facebook.com/groups/1673086139574301/permalink/2781561718726732

https://www.tlu.ee/bfm/kirjeldustolge-visuaalsuse-vahendajahttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=cl&cl=CL1&sp=ajalehttln

Zoja Triin Truumetsa ja Artur Räpi loeng „Kirjeldustõlge kunstimuuseumis“ 7. nov 2020 TLÜ BFM