Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja.

Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve- või hoopis rannakleidina.

Seoses ERMis avatud Marit Ilisoni näitusega „77 sitsi“ tärkas huvi veidi piiluda kitlite ja kittelkleitide maailma ning üle vaadata muuseumi kogud.

Praktilisest tööl kasutatavast rõivastusest – põlledest, varrukatega põlledest, kittelpõlledest ja töökleitidest – räägiti juba alates 1920. aastate lõpust, soovitades neid näiteks taluperenaistele.

33 – lihtne töökleit kirjust kretongist, 34 – kirjust kretongist põll, 35 – töökleit-põll. Taluperenaine 1934, nr 6

Kittelpõlle lõiget rootsi või nn pururiidest soovitati Maanaise 1941. aasta veebruarinumbris.

Enim emotsioone on tekitanud aga just nõukogude ajal kantud sitsikittel. Kellele on see halli argipäeva sümbol; kellele meenutab toredat noorus- ja ülikooliaega või tähtsaid sündmusi pereelus – ükskõikseks ei jäta sitsikittel kedagi. Minule õmbles esimese kittelkleidi tädi just siis, kui ma Tartusse ülikooli tulin.

Ühiselamus elades oli kittelkleit väga mugav, seda sai ka öösärgile peale võtta, kui keegi hilisõhtul tuppa juhtus või oli tarvis koridoris asuvasse pesuruumi minna (Eha, s 1958, intervjuu).

Ajalootudeng Eha Pälsoni ühikas 1982. aastal, seljas tutvuste kaudu ostetud flanellist välismaine kittelkleit. Erakogu

Naiste valdavaks tubaseks argiriietuseks sai kirjust sitsiriidest kittelkleit alates 1960. aastatest. Seda kandis vähemalt kaks põlvkonda naisi kuni 1980. aastate lõpuni.

Umbes 10 aastat tagasi [1989] olid minu kodurõivasteks enda õmmeldud puuvillasest riidest kitlid: talveperioodiks flanellist kas pikkade või poolpikkade varrukatega ning soojaks ajaks kerged sitsikitlid. Talvised olid pikemad, suvised lühemad. Iga uus kittel oli lõikelt eelmisest erinev mingi detaili poolest ja kandsin seda harjumiseks esialgu pühade ajal ning pühapäeviti kodus olles. Nii oli väikene vaheldus koduses argipäevas (Ene, s 1933. KV 887, lk 20).

Ergo ema ja vanaemaga. Foto: Vello Västrik u 1975. Erakogu

Eeskujusid moejoonele vastavatest praktiliste ja nägusate kittelkleitide õmblemiseks andsid Tallinna Moemaja moekunstnikud ajakirjade Siluett ja Nõukogude Naine veergudel. Kes ise ei õmmelnud, pidi leppima lihtsama ja alati mitte just nägusa vabrikutoodanguga.

Kittelkleite Tallinna Moemaja moekunstnikelt Helga Maranikult, Saima Krikilt, Dagmar Isokilt ja Evi Arenilt. Siluett 1960

Kodukitlis köögis süüa tegemas. Kilingi-Nõmme,1990. ERM Fk 2896:730

Lihtne kittelkleit oli praktiline rõivaese ka reisimisel või välitöödele kaasa võtmiseks, samuti  lausa asendamatu noorele imetavale emale.

TRÜ etnograafiatudengid välitöödel Põhja-Kaukaasias 1982. Erakogu

Noor ema kittelkleidis, 1985. Erakogu

Kodustel õuetöödel kanti eelkõige maal kirju sitsikleidi kõrval ka ühevärvilist töökitlit. Üheks oluliseks vaheks varasemate aastate ja tänapäeva [1999] koduriietuse juures on ehk see, et siis ei kandnud naised töö juures dressipükse. Eriti vanemad naised mitte. Ikka kanti kleiti või seelikut-pluusi, mille peale tõmmati sinine või hall töökittel. Kittel pidi tingimata olema. Nüüdki tõmban ma oma pükste-pluusi peale ikka kitli, kui välistöödele lähen. Koduriietus peab olema selline, et ei pea aina uih! ja aih! igalt poolt eemale hoidma, et ennast mitte ära määrida (Olinde, s 1922, KV 886, lk 255).

Töö juures kantud kitlitest ongi enim tuntud ühevärvilised nn eririietusena töötajatele antud kitlid. Vastavalt elukutse iseärasustele ja sanitaarnõuetele olid need arstidel, kokkadel, laboritöötajatel ja lüpsjatel valged, mustema töö tegijatel aga tumedad, näiteks koristajatel sinised. Aastatel 1964–1988 ilmus Silueti eriväljaanne „Töö- ja teenistusrõivad“, mille eesmärk oli pakkuda tööriiete mudelinäidiseid alates kitlitest pihikseelikute ja tunkedeni. Kasutusse jõudsid need aga visalt. Juba 1968. aasta numbris tõdeti, et lihtne on riietada kümmekond inimest ühtlase tegumoega kitlitesse.

Narva-Jõesuu sanatooriumi kokad 1970. aastate teisel poolel. Foto:  Viktor Salmre. ERM Fk 2644:12039

1980. aastate algul oli ajakirjanduse veergudel tööriiete, sealhulgas kitlite teema teravamalt päevakorras. Naise töörõivale on veel lisanõue – see peab jätma naise naiseks ka töökitlis. Naine tahab tööl lihtsalt kena välja näha. Ja ega seda taha ainult naised. Küllap on meestelegi oluline, mismoodi nende pärast tööd õrnad ja armsad kolleegid näevad (Nõukogude Naine, 1985 nr 1, lk 7).

Töökitleid. Siluett. Töö- ja teenistusrõivad. 1985

Kirjut sitsikitlit kandsid naised paljudel juhtudel töö juures lihtsalt töökleidina või vormikitlina.

Keila riidevabriku töötaja kittelkleidis. Foto: Viktor Salmre 1964. ERM Fk 2644:1811

Ametirõivastuseks lasteaias olid mitmesugustest materjalidest kitlid. Tavaliselt oli see riie ühtne kõikidele kasvatajatele, kuid igaüks kas õmbles ise või lasi õmmelda selle vastavalt oma figuuri ja moe soovile. 40. aastase staaži jooksul on mul olnud kitleid sitsist, pesusametist, atlasest, bembergist, kuid ka pihikseelikuid lavsaanist, teksariidest (Inge-Milvi, s 1932. KV 886, lk 226).

Lasteaiakasvataja lastele raamatut lugemas. Foto: Viktor Salmre 1968. ERM Fk 2644:6506

Eesti Rahva Muuseum ootab teie lugusid kitlitest ja kittelkleitidest aadressil tiina.tael@erm.ee.

Lõpetuseks väike pildigalerii ERMi kogudes olevatest töökitlitest ja kittelkleitidest nappide andmetega, nagu need omal ajal kirja on pandud.

 Töö- ja vormikitlid

Tartu Kaubamaja esimene müüja vormikittel, õmmeldud 1966. Riie anti kaubamaja poolt, kitli valmisõmblemine oli juba igaühe enda mure. See kittel kuulus müüja Ene Kunglale. ERM A 861:50

Tartu Kaubamaja suvine vormikittel aastast 1985, kuulus müüja Ene Kunglale. ERM A 861:51

Koka kittel, kasutatud Laekvere sovhoosi sööklas. ERM A 972:256

Töökittel, saadud Pöidelt. ERM A 961:38

Töökittel, saadud Pöidelt. ERM A 961:39

Need kaks kitlit ülal pärinevad Valeria Jurkatami (23.04.1916-07.11.2002, kutsuti Pärna Valliks) surma järel ERMi tulnud kogust, mistõttu täpsemaid andmeid, mille puhul neid on kantud, kahjuks ei ole.

Töökittel, õmmeldud ENSV Kurtide Ühingu Pärnu Õppe-Tootmise Ettevõttes. ERM A 1009:59

 

Sitsikitlid ja kittelkleidid

Kittelkleit, ostis Hilja Karindu u 1980. ERM A 706:99 Järva-Madise

Kittelkleit, ostis Hilja Karindu u 1980. Kleidi alumine rebenenud nööbiümbrus on paigatud lapikesega, mis kleidiga kaasas oli. ERM A 706:100 Järva-Madise

Kleidi alumine rebenenud nööbiümbrus on paigatud lapikesega, mis kleidiga kaasas oli. ERM A 706:100 Järva-Madise

Kleit, õmbles Elli Saage (s 1912) u 1980. ERM A 717:9 Tartu

Kittelpõll, õmbles Sirje Reinoja 1981. aastal, mood 1979. aasta Siluetist. ERM A 727:14 Tartu

Kittel, õmbles Marika Mikkor 1978. ERM A 748:42 Tallinn

Kittelkleit, õmbles Anu Järs Pärnus 1980. Õmblesin tööõpetuse tunnis koolitööna. Kuna ma kittelkleiti kodus ei kanna, olen seda vähe kasutanud, näiteks kodust väljas ööbides. ERM A 889:7 ab Pärnu

Kleit, kittelkleit. Sirje Reinoja õmbles endale 1970. aastate I poolel suviseks kleidiks. ERM A 23:117 Tartu

Kittelkleit, ostetud 1989. aastal Tartust tubaseks koduseks kleidiks 1927. aastal sündinud naisele. ERM A 941:122 Tartu

Kittel, õmmeldud siidkangast. ERM A 961:40/ 1-2 Pöide

Kittel. ERM A 961:44/ 1-2 Pöide

Kittelkleit, mis tehtud õmblustootmiskoondises V. Klementi, oli  Hilja Väljaotsa (1913–2002) kodune kittelkleit 1980. aastatel. Armastas sinist värvi, seetõttu on garderoobis palju sinist tooni rõivaid. ERM A 965:50 Tartu

Kittel, õmmeldud õmblustootmiskoondises V. Klementi. Ostnud Lagle Goldberg, kuid pole kordagi kandnud. ERM A 971:16 Tallinn

Kittelkleit. Oli koduriietus, hommikumantli asemel, õmmeldud tädi antud riidest, tädi oli selle ostnud ilmselt mööbli (toolide) katteriideks. Oli paks ja raske, kutsusime tondinahaks. Kantud ajavahemikul  1975-1985. ERM A 989:2/ 1-2 Tallinn

Kittelkleit. Selle õmblesime koos mammaga, see tähendab, et kasuemast sai nüüd mamma, kuna meile oli sündinud esimene poeg Jaan (27. septembril 1977). 1978. aasta suvel oli meil võimalus olla TPI puhkemajas Kloogal. Saime kolmekesi mehe ja väikese Jaaniga olla seal kaks nädalat. Selleks puhuks sai siis õmmeldud kittelkleit, lõige on võetud Silueti lõikelehelt. Suurema töö tegi tädi, mina tegin abitöid, st aasatasin jne. ERM A 1016:15 Tallinn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

One thought on “Kittel – nägus või näotu?

  1. Võimas lugu, kiitus autorile, lugudis kogume veelgi (näituse kõrval) ja arhiivi jaoks on lubanud kirjutada mitmed inimesed sh 30 aastat moemajas töötanud pr Tarvel etc.

Leave a Reply to Kristjan Raba Cancel reply