Kersti Taal
ERMi Sõprade Selts
22. juulil möödub 180 aastat Jakob Hurda sünnist. Jakob Hurt oli suurmees – rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Tema mälestuseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum.
ERM Fk 543:144 Teadmata fotograaf. Jakob Hurt, portree originaal
Dateering: umbes 1890
Jakob Hurt sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Andekas poiss pidi isa soovi kohaselt jääma kodutallu isa abiliseks koolmeistriametis. Õnneks oli tal heatahtlikke toetajaid, tänu kellele järgnes Põlva kihelkonnakoolile Tartu kreiskool ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Eriala valikul ei saanud Hurt lähtuda südamesoovist õppida keeleteadust, vaid tuli arvestada toetajate sooviga õppida pastoriks.
ERM Fk 600:4 Teadmata fotograaf. J. Hurda ema Mari Hurt (sünd. Kurvits)
Kui me tunneme Hurta eelkõige rahvaluulekogujana, siis vähem on teada tema panus ainelise vanavara kogumisse. Kui Õpetatud Eesti Selts (asutatud 1838) valmistus X ülevenemaaliseks arheoloogiakongressiks Riias 1896. aastal, kus tutvustati ka eestlaste ja lätlaste etnograafiat, kirjutas üleskutse kogumistööks just Jakob Hurt. Ta oli eestlaste seas pälvinud ärkamisaja tegelasena ja rahvaluule kogumise käivitajana laialdase tuntuse ning tema üleskutse peale kogutud esemetest jõudis osa Riia näitusele. Hurt andis ka juhtnööre, mida koguda ning pani kogujaile südamele, et iga eseme juures peab olema ka selgitus, kuidas neid kasutati. Õpetatud Eesti Seltsi etnograafiliste esemete kogu jõudis pärast ERMi asutamist sinna hoiule, sest seltsil puudusid võimalused oma muuseumi asutamiseks ja esemete hoidmiseks.
Hurt kuulub nende hulka, kes andsid rahvale tagasi tema ajaloo. Kuigi 1860. aastate lõpus kirjutatud „Pildid isamaa sündinud asjust“ on võrreldes C. R. Jakobsoni isamaakõnedega vähe tähelepanu pälvinud, on siingi meenutamist väärivat. Kui ta kirjutas muistsest vabadusvõitlusest (meie suurest Eesti sõjast), siis kiitis ta esivanemate isamaa-armastust, vahvust, väsimata usinust ja üksmeelt.
Noor Jakob Hurt. KM EKLA, A-80:43
Hurda poolt 1870. aastal Helmes ärkamisaja tegelaste koosolekul öeldu – kuna me ei saa kunagi suureks jõult ja arvult, siis me peame saama suureks oma vaimult, oma kultuurilt – kõlab aktuaalsena ka 21. sajandi algul.
ERM Fk 543:144 Teadmata fotograaf. Jakob Hurt, portree originaal
Dateering: umbes .1890
Hurda kodukant on suurmehe mälestust alati vääriliselt meeles pidanud. Kodukülas Himmastes on alles tema koduõu kõrvalhoonetega, kuhu sellel aastal jõudis ka laulupeo tuli. Põlvasse on püstitatud Hurda mälestussammas, Põlva Rahvahariduse Selts kannab Jakob Hurda nime.
27. juuli keskpäeval antakse Himmastes üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind Janika Orasele ja Meelis Kihulasele. Kihulane avab samas oma puidutööde näituse. Alates kella 14 saab osaleda folkloorikuninga II rahvustoitude festivalil tema sünnikodus Lepa talus.
Kohtume 22. juulil kell 12 Raadi kalmistul Jakob Hurda hauaplatsil, et austada oma elutööga Eesti Rahva Muuseumi loomisele aluse pannud suurmehe mälestust tema 180. sünniaastapäeval. Jakob Hurda hauaplatsil ajaloolisel Maarja kalmistul (Raadi kalmistu keskosa) võtavad sõna Eesti Rahva Muuseumi arendusdirektor Viljar Pohhomov ja teadur Indrek Jääts ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv. Musitseerib viiuldaja Helina Sommer.
Jakob Hurda hauaplats Raadi kalmistul. Foto: Sirje Madisson
