Age Raudsepp, kuraator
Pikaaegse rahvatantsijana olen viimastel aastatel märganud tantsu- ja laulupidudel, kus rühmad või koorid esinevad rahvarõivais, uut süvenevat trendi: kiputakse kandma punaseid sukki kostüümi juures, kus neid traditsiooniliselt pole kantud. Probleemi pole rahvarõiva-aineliste riietega, vaid ikka siis, kui on nõutav korrektne ja autentne rahvarõivakostüüm.
Kas põhjus on selles, et punased sukad paistavad paremini välja või paistab nende nendelt määrdumine vähem välja või mõni muu tegur, ei ole olnud mahti küsida.
Esimesena märkasin juba aastaid tagasi seto rõivaid kandvaid rühmi. Ausalt öeldes tundub punane sukk kogu kostüümi juures üsna loogiline valik, ometi on naised rahvarõivaste juures ajalooliselt valgeid sukki kandnud (vt nt Petseri või Setomaa). Kui olen saanud võimaluse küsida sukavärvi valiku kohta, siis vastus on pigem kõhklevas toonis „Teised ju kannavad…“ või „Mis siis õige on?“.
Selle aasta sündmusi vaadates ei saa aga enam mitte vaikki olla. Punased sukad on jõudnud liiga mitmete Lõuna-Eesti rahvarõivaste komplektide juurde ja tehes veebis juhuotsinguid, jäi silma hulk gruppe, kus valged sukad punaste vastu vahetatud.
Enne suurt pidu on kollektiividel kindlasti võimalus sukkade osas oma kostüüm üle vaadata ja leida sobivam variant.
Punaseid sukki on ajalooliselt kantud Hiiumaal (seal on sobilikud ka valged sukad), Lääne-Saaremaa kihelkondades ja Läänemaa mõnedes kihelkondades, kus pigem on rahvarõivaste juures olnud punapõhjalised kirjatud sukad. Näiteks Ansekülas, Pakril, Ruhnus, Vigalas, Lihulas, Kirblas, Mihklis, Koerus, Mustjalas, Märjamaal, Nissis ja Audrus.
Anseküla sukad. ERM A 291:350/ab
Julgustan rahvarõivakandjaid pöörduma ERMi teabekeskuse poole. Oleme avatud teisipäevast reedeni kell 10–17. Laiemate küsimuste puhul soovitan tulekust ja teemadest ette teatada opitoad@erm.ee, meile võib ka helistada 7363058.
Lisaks on ERM juubelilaulu- ja tantsupeol „Minu arm“ kaaskorraldajana kohal nii tantsu- kui ka lauluväljakul, kus soovijatele antakse nõu rahvarõivaste kohta ja õpetatakse lihtsamaid käsitöövõtteid. Uuri lisa ERMi kodulehelt.
Näiteid punastest sukkadest rahvarõivaste juures
Põhja-Eesti rõivaste juurde punased sukad ei käi, kuigi seelikul uhke punane põhi. Foto: Anu Wintschalek / Allikas
Suure tõenäosusega on tegemist Tartumaa, Võnnu kihelkonna naiste rõivastega, kuhu sobivad ainult valged sukad. Foto: Kersti Rüütli / Allikas
Fotol on tõeliselt uhketes seto rahvarõivakostüümides tantsijad. Kui sukad saavad valgete vastu vahetatud, oleks rõivastus uhkem kui enamikel seto rahvarõivaid kandvatel rühmadel. Foto: Indrek Illus / Allikas
Vanematüübiline seto kostüüm punaste sukkadega. Foto: GoodNews / Allikas
Fotol on Viljandimaa, ilmselt Helme rõivastes neiud kandmas punaseid sukki. Foto: Reet Saar / Allikas
Fotol olevad naised kannavad Hiiumaalt Reigi kihelkonna rõivaid, mille juurde sobivad nii valged kui ka punased sukad. Neiud aga on Viljandimaa, ilmselt Tarvastu kihelkonna rõivastes, kus olid ajalooliselt valged, pahkluu kohal kirjatriipudega sukad. Foto: Tantsuansambel Tuisuline / Allikas
Kena täiskostüüm Kagu-Eesti kandist, mida reedab punane siidlint kaeluses. Sukapaelad kenasti rippumas, kui ainult neid punaseid sukki ei oleks. Foto: Indrek Illus / Allikas
Soovitan rahvatantsijatel ikka kinni pidada ajalooliselt tunnustatud Eesti rahvarõivaste kommetest:) Tantsurühma juhid mängivad arusaadavalt selles suurt rolli!
Vanasti olid pastlad ka vaid tööl käimiseks, pidusse pandi kingad. Milleks olla jäik ja loomulikku arengut peljata? Punane sukk sobib nii mõnegi komplekti juurde ja on ka praktilisem.
Tänapäeval teeme rahvarõivaid vanade rõivaste eeskujul ja nii nagu tollel ajal ilumeel ette nägi. Vaid Kihnus on säilinud rahvarõivaste igapäevane kandmine läbi kõigi aastakümnete ja seal saame rääkida loomulikust arengust. Mujal traditsioon katkes ja areng või arendamine muudab kostüümi aineliseks rõivaks, mis iseenesest ei ole ju ka probleem, aga siis ei räägi me enam n-ö autentsest rahvarõivakostüümist.
Väga õige jutt! Kuigi mina näen seda imelikku “trendi” juba päris ammusest ajast, tundub, et isegi möödunud sajandi keskpaigast alates hakati miskipärast leidma, et punased sukad “sobivad” kõikide riiete juurde väga hästi. Aga ei sobi ikka küll! Ja sünteetilised sukapüksid ka ei sobi, olgu need siis misvärvi tahes. Kui ehtsaid sukki pole, siis võiks valida vähemalt puuvillased. Sukad on üks osa rahvarõivakomplektist ja need tuleks valida ikka sellised, mida selles piirkonnas kanti. Muide ka valgeid sukki ei kantud igal pool!
Ma ei tea, miks keegi on punased sukkpüksid valinud, aga kui rahvarõivastest juttu, käib sageli läbi kellegi ütlus “Rahvariiete juurde kantakse ju punaseid sukapükse”
Ma ei usu, et tegu moodsalt värvide sobitamisega mv vaid pigem on levinud väärarvamus, et nii ongi kombeks ja tahetakse just õigesti käituda.
Samas ütleb kirjeldus, et tavaliselt olid sukad valged, villased ja ulatusid veidi üle põlve. Tahaks näha mõnda rühma, kus naised suudaksid sellistes tantsida:) Võib-olla autentseid tantse jah, aga tänapäeva autoritantsud on teistsugused. Millegipärast ei ole autentseid tantse ka tantsupeo kavas…
Punaseid puuvillaseid sukkpükse müüb Suva mõistliku hinnaga…
Eriti hull kui naisrühmad valgetes käinates punaste sukkadega Viire takka tantsisid…. Nagu sookured…
Tere! Vabandan, et nii hilja vastan, taasavastasin hiljuti selle artikli. Kui te mõtlete Käina kihelkonna valgeid plisseerseelikuid, siis Käina kihelkond on Hiiumaal ning seal kantigi punaseid sukki.
Riided olgu autentsed aga tantsud võivad olla balleti elementidega võimlemine?