“Toimumata jäänud tulevikud” Heimtali muuseumis

Tekst: Laura Linsi ja Roland Reemaa
Fotod: Will Le Gresley ja Roland Reemaa

28. juulil avati ERMi Heimtali muuseumis näitus “Toimumata jäänud tulevikud”, mille autoriteks on Laura Linsi, Roland Reemaa, Kadri Väljaste ning Will Le Gresley. Kui Laura ja Roland 2016. aastal Heimtali muuseumis Taluperenaise ajakirja lappasid ja sealt selliseid põnevaid modernistlikke sisustussoovitusi leidsid nagu Piet Mondriaani abstraktsed maalid talutoas, hakkas idanema mõte ruumiga tegelevast näitusest Heimtali muuseumis. EV100 kunstiprogramm ja muuseumi entusiasm andsid meile selleks viljaka pinnase.

1927.-1940. aastani välja antud ajakiri Taluperenaine oli elustiiliajakiri. Umbes 30 000 lugejaga oli see üks populaarsemaid väljaandeid tollases Eesti Vabariigis. Taluperenaise sihtgrupiks oli maanaine, kes on progressiivne, teab oma tähtsust nii talumajapidamises kui ka ühiskonnas laiemalt ning tahab ajaga kaasas käia nii riidemoe järgmise kui ka lastekasvatamise mõttes. Läbi oma mitmekülgsete artiklite, mis varieerusid elukoha igapäevase majandamise ja kaasaegse kunsti tutvustamise vahel, esitles ajakiri ideaale, mis lõid lugeja minapilti.

Maksimaalsele liikumisefektiivsusele põhinev köögi plaanijoonis, abstraktsed maalid toaseintel, geomeetrilised mustrid päevatekkidel ning viited edumeelsetele välismaistele väljaannetele – mõeldes eesti maaelule, tundub kõik see võõras. Ja seetõttu kohe ka intrigeeriv. Kas tõesti oli 1930. aastate maainimene vastuvõtlik sellistele mõtetele? Kas tõesti olid inimestel võimalused, et neid ideaale realiseerida? Kui II maailmasõda oleks olnud olemata, võiks ajakirjas Taluperenaine näidatu ehk tunduda täiesti loomulikuna?

Ajakiri Taluperenaine asetus tollasesse Euroopasse, kus moderniseerumine ja modernism käisid käsikäes. Esemeteküllasus ja üleüldine segadus pidid asenduma puhtuse ja hügieenilisuse, selguse ja otstarbekohasusega; pintslilöök graafilise joonega, ornament efektiivsusega. Kambast indiviidini, rehetoast omaruumini – Eestis põrkusid traditsiooniline maaelu ja ideaal progressiivsest ühiskonnast. 1920.-30. aastatel pidi tsiviliseeritud inimene olema modernistlik inimene.

1940 alanud stalinistlikud repressioonid panid punkti nii Taluperenaise ajakirjale kui ka modernistlikele ja moderniseerumisele orienteeritud unistustele. Abstraktne kunst keelustati, uus ühiskond pidi vastanduma ideaalidele, mis eestiaegsele kodanlusele omane oli, inimesi represseeriti ja järsult ning täielikult muudeti talumajapidamise korraldus. Taluperenaise ajakirjas näidatust sai tulevik, mis jäi toimumata.

“Toimumata jäänud tulevike” näitus põhinebki Taluperenaise artiklitel ja pildimaterjalil – ideaalidel, mille laiema realiseerimiseni ei jõutud. Oleme selles uurimuslikus kunstiprojektis kokku toonud Euroopas levinud arhitektuurseid ideid ja kodumaiseid teisitimõtlejaid. Ajakirjas esitletud illustratsioonidest saavad realistlikud fotod, tõeliseks muutuvad Arnold Akbergi modernistlikud maalid koduseintel, Christine Fredericki ruumilised diagrammid ja Bruno Tauti värvilahendused. Heimtali muuseumi rahvamaja täidab ruumiline installatsioon ühes muuseumi kogust pärit vaipade, Alar Kotli kujundatud lühtrite ja Taluperenaise ajakirjadega.

Autorid: Laura Linsi, Roland Reemaa, Will Le Gresley, Kadri Väljaste

Täname: Anu Raud, ERM, Heimtali Põhikool, Tarvo Prinzmann, Merle Puusepp, Artur Kasepuu, Tiina Jürgen, Sandra Mälk, Sven-Erik Mändmaa, Liina Linsi, Anu Kotli, Ene Sillamaa

Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini 2018.

Endist Heimtali rahvamaja täidab ruumiline installatsioon

Muuhulgas on näitusel võimalik tutvuda valikuga Taluperenaise ajakirjadest.

Näitusel on väljas nii realistlikuna mõjuvad fotod taluruumidest kui ka maketid, millest fotod tegelikult tehtud on

Näituse autorid on arhitektid Roland Reemaa, Laura Linsi, Will Le Gresley ning haridusvaldkonnas tegev Kadri Väljaste

“Toimumata jäänud tulevike” näituse ettevalmistamine leidis aset juulikuu vältel. Makette ehitati Heimtali Põhikooli puutöö klassis

Kibe töö käis ka Heimtali endises vallamajas, kus tutvuti kirjandusega Taluperenaise-aegsest elu-olust ning valmistati ette installatsiooni

Lisa kommentaar