Kogude osakonna videoblogi
Kaamera: Kadri Vissel, koguhoidja ja Ange Vosman, vanemkoguhoidja
Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja
Tekst: Siret Saar, koguhoidja

Inventuur ehk rahvavara kokku lugemine on üks naljakas asi. Ja vastuoluline. Saad näha järjest tohutus mahus ilusaid, naljakaid, arusaamatu otstarbega, nutikaid, võrratuid ning jaburaid esemeid. Ahhetad ja ohhetad, jooksed püstakute vahelt välja ja näitad põnevaid leide inventuurikaaslasele.

Siis jõuab tegevuse monotoonsus pärale.

Püstak üks, riiul kaks, karp neli…

A 494:63 ab.

Jah.

A 500:9.

Jah.

A 625:47.

Jah.

Lõualihased lähevad pisut krampi ja sinasõprus numbritega haihtub – no ei tule meelde, mis numbri nimetus mingi sümboli taga on.

A 565:16, võrgukivi.

Eee, 16 on tabelis ui.

No on A 565:16.

Ei tohiks olla.

Aaa, kuule, on jah hoopis 6, mitte 16.

Jah, 6 on võrgukivi.

Monotoonsuse paine läheb üle ja saabub eksalteeritud meeleolu. Kõik ajab naerma: numbrid, esemed, kolleeg, iga sõnavääratus. Sünnivad uued väljendid: inventuur-invatuur, muis-musi.

Loodetavasti võime järgmisel aastal õnnelikult ohata: „Ilus aeg oli. Sai nutta, sai naerda.“