Laastutabloo eksponaat Eesti Rahva Muuseumis – avaandmete kasutamine Eesti argielu kirjeldamisel

Karin Leivategija, uurimisassistent / Laastutabloo ERMi-poolne sisukuraator

Tuleva aasta kevadel valmib ERMi püsinäitusele „Kohtumised“ väärikas sissejuhatus uue eksponaadi – Laastutabloo näol. See on vormilt arhailine, kuid sisult innovaatiline kunstiteos, mis kirjeldab omanäoliselt Eesti asulate argielu ja ühiskonda tervikuna. 324 puitlaastust koosneval tablool kuvatakse riigi ja erakätes olevaid avaandmeid, mis puudutavad ühel või teisel moel meid kõiki.

Laastutabloo tervitab külastajat silla-alal „Kohtumiste“ sissepääsu kohal. Iga laast kuvab tähemärke tänu selle sisse paigaldatud valgust kiirgavale elemendile. Iga natukese aja tagant hakkavad laastud ümber oma telje pöörlema ning seisma jäädes kuvavad need tabloole digitaalselt edastatud info.

Laastutabloo eskiis. Autor Timo Toots

Laastutabloo näitab külastajale reaalajas uuenevaid eripalgelisi andmed, mis ühe küla või linna kaupa kirjeldavad elu Eestis. Tabloo looja Timo Toots tutvustab andmete kuvamise kontseptsiooni: Informatsioon vaadeldakse kõikidest Eesti asulatest lähtuvalt. Laastutabloo vahetab perioodiliselt asulat, mille kohta andmeid kuvatakse. Asulate valik toimub juhuslikus järjekorras, kuni kõik Eesti asulad on tabloolt läbi käinud. Asulapõhine organiseerimine annab Laastutabloole kohaliku vaatepunkti vastukaaluks üha tsentraliseeruvale ja globaliseeruvale e-riigile.

Tabloole kuvatakse andmed automaatselt ning need uuenevad reaalajas ehk kohe kui andmete haldaja on andmebaasi värskendanud. Informatsiooni kogub tabloo peamiselt avalikelt internetilehtedelt ning avaandmete portaalidest.

Laastutabloo ideed hakkas Timo Toots arendama juba aastaid enne ERMi uue maja sündi: Laastutabloo idee algus ulatub selle sajandi algusesse, kui interneti levik meie igapäevaellu oli veel algusjärgus. Tehnoloogiast huvitunud noormehena nägin, kuidas informatsiooni liikumise kiirus selles võrgus võimaldas tekitada üksteisest läbipõimunud samaaegselt eksisteerivaid virtuaalseid ja füüsilisi ruume. Selle vaatluse tulemusena ehitasin valmis ja programmeerisin masina Infotermoo. Selle aluseks oli üks vanaaegne tekstiterminal, mis rippus minu magamistoa nurgas lae all. Kaheksakümnendatest pärit roheliselt helendav kineskoopkuvar suutis kuvada ainult tähemärke ning surises vaikselt. Infotermoo oli informatsioonikuvar, mis näitas andmeid nii virtuaalse kui füüsilise maailma kohta vaadatuna tema asukohast (minu kodust). Infotermoo kuvas kellaaega, ilmateadet, uute e-kirjade arvu, kodulehe külastatavust, järgmise bussi väljumisaega lähimast bussipeatusest jne. See kogemus, kuidas füüsiline ja virtuaalne maailm, uus ja vana tehnoloogia üksteisest läbi põimusid, andis impulsi tegeleda sama temaatikaga edasi ning on nüüdseks arenenud välja minu kunstipraktikaks.

Infotermoo (2015, rekonstruktsioon)

AVAANDMETE KAUDU JUTUSTATUD LOOD

Tabloo konstrueerib omamoodi reaalsuse Eesti asulatest, kust pärinevad andmed hakkavad meile reaalajas aset leidvat lugu jutustama. Mida oskavad meile jutustada asukohapõhiselt kõrvutatud andmed, mis on isikustamata, ilma emotsioonide ja kommentaarideta? See ei ole sidus lugu, millel on algus, keskpaik ja lõpp, vaid andmekildudel põhinev mosaiik elu hetkeseisust Eesti asulates. Andmete taga on võimalik näha ühest küljest inimeste eluolu, huvisid ja maailmavaadet ning teisest küljest meie ühiskonna väärtushinnanguid ja arengut tervikuna.

Laastutabloo kirjeldab näiteks iga asula ligipääsu koolidele, arstiabile ja ühistranspordile, väärtegude ja kuritegevuse esinemissagedust, registreeritud firmade peamisi tegevusalasid ja ehitamisjärgus olevaid hooneid. Tabloo jutustab ka kultuurist ja loodusest, kuvades muuhulgas andmeid muinsusobjektidest ja kultuurimälestistest, viimati laenutatud raamatutest, loodusreostustest ning vaadeldud loomadest ja lindudest. Info on sisult ja mastaabilt võrratult erinev, andes ülevaate nii piirkonnast üle lendavatest rändlindudest ja lennukitest kui rahvastikustatistikast.

MIS ON AVAANDMED?

Enamiku Laastutabloo sisust moodustavad avaliku sektori juurdepääsupiiranguta andmed, mis tänu Euroopa Komisjoni eestvedamisele ja Eesti riigi innukale arendustööle on muudetud kergesti ligipääsetavaks, litsentsivabaks ja masinloetavaks. Samuti on nende andmete juures enamasti märgitud geograafiline asukoht, mis näitab, kust on info kogutud. Avalikud andmed muutuvadki avaandmeteks siis, kui tänu masinloetavusele ja ligipääsetavusele saavad eraisikud, riik, asutused ja ettevõtted neid andmeid hõlpsasti era-, äri- ja avalikes huvides rakendada. Suurte andmehulkade kõigile kättesaadavaks tegemine, nende omavahel sidumine ja loominguline kasutamine võimaldab muuhulgas luua telefonirakendusi ja avalikke teenuseid ning elavdada majandust. Samuti suurendab see avaliku sektori läbipaistvust ja inimeste demokraatlikku kaasatust. (Loe lähemalt: Avaandmete portaal, 2017; Open Data, 2017.)

Lisaks riigi poolt juba kättesaadavaks tehtud avaandmetele on Laastutabloo valmimisse panustanud ka andmeaktivistid, kes ärgitavad riigiasutusi andmeid avaldama, ning eraettevõtted, kes on soostunud oma kogutud andmeid Laastutablooga jagama. Nii kirjeldab Laastutabloo omal moel e-Eesti edulugu ja progressiivsust, mille väljundiks on rahva võimalus kasutada nende endi elu ja keskkonna kohta kogutud andmeid. Nii avaandmete haldajad kui ERM järgivad isikuandmete kaitse seadust ning seetõttu ei kuulu kuvatavate andmete hulka isikuandmed või muu detailne info, mille avaldamine võiks tavainimesi kahjustada.

LAASTUTABLOO ROLL EESTI RAHVA MUUSEUMIS

Tabloo sisukontseptsioon täidab ühte ERMi olulistest rollidest – uurida ja eksponeerida eestimaalaste argielu. Kõnekas on seejuures ka andmete eksponeerimisviis ja tabloo disain, mis põimub nutikalt nii ERMi asukoha kui eesti traditsioonilise rahvakultuuriga. Timo Toots kirjeldab vormilahendust: Eesti Rahva Muuseumi geograafiline asukoht endise Raadi lennujaama alal annab tugeva impulsi teose vormile. Teose esteetika üheks komponendiks on lennujaamadest tuttavad pöörleva tähevahetusega (split-flap) infotablood, kus näidatakse väljuvaid ja saabuvaid lende. Äraspidiselt terve muuseumi kontseptsioonile, kus vanu traditsioone vahendavad nüüdisaegsed esitlusviisid, kasutab Laastutabloo kõrgtehnoloogilise sisu esitluseks traditsioonilist materjali – puitu. Eesti taluarhitektuurist inspireeritud vorm viitab laastukatuse motiivile.

Laastutabloo eskiis. Autor Wazombi labs

Statistiliste faktide ja numbrite kõrvutamine ei esitle meile objektiivset reaalsust, kuid Laastutabloo sisu- ja vormikontseptsoon pakub külastajale ühe vaatenurga, kuidas nüüdisaegset ühiskonda mõista ja mõtestada. Nii sünnib Laastutabloo näol ERMis uus vahend eestimaalaste argielust ja kogemustest kõnelemiseks.

Laastutabloo eskiis. Autor Timo Toots

Avaandmete portaal. https://opendata.riik.ee/et. Vaadatud 13.12.2017

Open Data. Allikas European Commission: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/open-data. Vaadatud 13.12.2017

Lisa kommentaar