Kalle Lõuna, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Ajarännak on õppevorm, mis võimaldab viia õppijad matkale nii ajas kui ka geograafilises ruumis. Kui panna end kunagi elanud inimese olukorda ja tunnetada omaaegset õhustikku, siis aitab see lisaks olnule paremini mõista ka tänapäeva. Metoodika on lihtne ja paindlik, aga eeldab siiski üsna palju eeltööd. Ajaränduri ülesanne on luua endale teatud roll – see omakorda vajab ajaloo uurimist ja rikastab teadmisi, mis puudutavad koduloolist materjali, samuti mitmekesistab see õppeprotsessi. Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimunud ajarännakud on pannud meid ka kriitilise pilguga üle vaatama senised kooli ajalugu käsitlevad uurimused ja täiendama neid.

Ajarännakut soodustav keskkond

Haapsalu kreiskooli hoone 19. sajandil. Foto: LÜGi koolimuuseum

Ajarännak aastasse 1869. Läänemaa Ühisgümnaasiumi sotsiaalsuuna õpilased tänapäeval. Endise Haapsalu Kreiskooli ja praeguise Läänemaa Ühisgümnaasiumi trepil on ühispilte õpilastest-õpetajatest tehtud juba peaaegu 120 aastat. Foto: Kalle Lõuna

Läänemaa Ühisgümnaasium asub ajaloolises koolikompleksis, mille vanim osa pärineb 18. sajandist. Haridust on koolimaja vanemas osas antud juba aastast 1805. Seega on arusaadav, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajarännakute toimumiskohaks on koolimaja ning rollivalikuks kunagised õpilased, õpetajad ja vilistlased. Koolil on väike muuseum, mis võimaldab rikastada ajarännakut ajastutruude esemetega või ammutada inspiratsiooni fotomaterjalist. Tähtis on ka kooli pikaajaline muusikalitraditsioon, tänu millele on seal oma kostüümiladu. Õppetund kestab Läänemaa Ühisgümnaasiumis 75 minutit, mis ongi rännakuks sobiv aeg.

Kuidas ajarännak toimub

Ajarännak ei ole Läänemaa Ühisgümnaasiumis kõike ja kõiki haarav üritus. Korraldaja pearaskus on ajalooõpetajatel. Ajarännak on seotud klasside ja kursustega, kus kokkupuutepunktid ühe või teise teemaga on kõige suuremad ja kasutegur seega suurem.   Klassid rändavad ajas eraldi rühmadena – see võimaldab stsenaariumi kohandada ka konkreetse klassi õppurite eripärade, soovide jm. Sotsiaalsuuna õpilastele mõeldud stsenaariumid on võrreldes teiste klassidega märksa detailirohkemad. Õpilased saavad valida, kelleks nad ennast kujutlevad ja seda nii visuaalselt kui ka vaimselt, nii et nad peavad oma kangelase tegevust kirjeldama-seletama. Rolli kujundamise protsess võtab tavaliselt umbes kaks nädalat aega. Läänemaa Ühisgümnaasiumis väärtustatakse õpilaste loomingulisust – see kajastub nii ettevalmistusprotsessis kui ka tulemis.

Stsenaariumi eripärad ja kandvad rollid

Aastasse 1869 toimunud ajarännaku rollid lähtusid tollase Haapsalu kreiskooli õpilastest ja õpetajatest. Üheks kandvaks rolliks oli õpilane Matthias Johan Eisen, tulevane keeleteadlane, lisaks osalesid kooliinspektor Carl Tadovski, vene keele õpetaja Aleksei Bõstrov, vaimulik Vassili Kamenev, loodusainete õpetaja Carl Jürens, elementaarkooli õpetaja Peter Felix Weinberg jt. Stsenaarium oli selline: kooli vilistlane Ferdinand Johann Wiedemann oli just avaldanud Peterburis „Eesti-saksa sõnaraamatu“, ent rõõmustamiseks polnud põhjust. Läänemaal oli äsja lõppenud näljahäda. Paljudel õpilastel polnud korralikke riideid selga panna, valitses toidupuudus ja õppemaksu võlgnevused suurenesid. Majandusliku olukorra tõttu ei saanud keegi sellest kandist laulupeole minna – see on ajalooline fakt, et Läänemaalt ei osalenud laulupeol ükski koor. Kõik need detailid andsid õpilastele palju mõtlemisainet tollaste inimeste eluolu kohta. Kolmest ajarännaku rühmast kaks otsustas aga siiski laulupeole minna ja kolmas rühm, kuhu kuulusid sotsiaalsuuna õpilased, langetasid ajastutruu otsuse: laulupeole ei ole võimalik majanduslikel põhjustel minna.

Ajarännak aastasse 1920  ja Tartu rahu aega oli esmapilgul keeruline. Tahes-tahtmata on peategelaseks Eesti ja Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmed ja sündmuskohaks Tartu. Siiski võis ka siin leida kokkupuutekohti Haapsaluga. Poskade perekond käis siin suvitamas.  Nõukogude Venemaa rahuettepaneku 1919. aasta suvel aitas salaja üle piiri toimetada Edgar Leopas, meie kooli hilisem õpetaja. Läänemaa Ühisgümnaasiumi esimese lennu vilistlane ja hilisem Taebla koolijuhataja Johannes Viilma pälvis õppursõdurina Vabadusristi ja vabastati seetõttu kooli õppemaksu tasumisest. Aleksander Jürisson läks Vabadussõtta Tallinna reaalgümnaasiumi õpilasena, ent jõudis 1919. aasta kevadel õppida ka vast avatud Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Ta luiskas end kaks aastat vanemaks, astus Vabariigi Sõjakooli ning siirdus selle lõpetamise järel taas rindele. 17-aastane noormees osales mitmes lahingus, ent haigestus novembris tüüfusesse ja suri sõjaväehaiglas. Selline taust aitas noortel mõista sõja igapäeva reaalsust, selle järelkaja isiklikultasandil ning rahulepingu hädavajalikkust. Mõni kõrvalroll oli seotud tollase gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Kool alustas tegevust 19. detsembril 1918. aastal, mil oli puudus peaaegu kõigest ning valitses teadmatus tuleviku suhtes. Eestikeelse õppega alustamine oli paras katsumus nii õpetajatele, õpilastele kui ka kogukonnale tervikuna.

Ajarännaku puhul aastasse 1991 kaardistasime ettevalmistusena tollased silmapaistvamad Läänemaa poliitika- ja kultuuritegelased, ärksamad vilistlased ja õpilased. Lisaks koostasime selgema üldpildi saamiseks kronoloogilise sündmuste ülevaate, sest  taasiseseisvumisperioodi Läänemaal on seni väga vähe uuritud.

Alussündmuseks sai vilistlaskokkutulek 1991. aasta augustis. Tänu õnnelikule juhusele avastasime ühe sama ajajärgu kokkutuleku videosalvestuse, millest saigi ajarännaku toetuspunkt. Muidugi oli vaja stsenaariumit kohendada – tol ajal oli Haapsalus kaks eesti keskkooli, nii et kasutasime taaslavastuses killukesi mõlemast. Vilistlaskokkutulekuga üritasime liita ka noorte soovi minna Tallinna teletorni kaitsma, ent alguses tundus see liialt kunstlik ja pingutatud süžeeliin. Ka siin tuli appi juhus, nimelt selgus, et 90. aastatel tegutsenud Haapsalu koolinoorte fotoklubi „Peegel“ liikmed läksid ka Tallinna teletorni kaitsmist jäädvustama ja nägid toimuvat pealt. See andis stsenaariumi teisele osale sügavuse ja mõtte.

Ajaloolises videos kõneleb Haapsalu Wiedemanni nimelise Keskkooli direktor Andres Huul, uusversioonis tutvustab koolielus toimunud muutusi õpetaja Kalle Lõuna etendatud Tiit Huul (kombinatsioon kahest direktorist: Haapsalu I Keskkooli juhtis Tiit Aedmäe ning Haapsalu Wiedemanni nimelist Keskkooli Andres Huul. Foto: Malle-Liisa Raigla

Ajarännaku detailid fotodel

Ajarännak aastasse 1869. Läänemaal on olnud näljahäda. Tegemist on Eesti kõige vaesema piirkonnaga. 19. sajandist pärinev lihtne linasest riidest karjatüdruku rahakott koos tollaste hõbe- ja vaskkopikatega. Rahakott kuulus õpetaja Kalle Lõuna vanavanaemale. Foto: Arvo Tarmula

Ajarännak 1920. aastasse. Poska haigestumise tõttu juhtis seekord Eesti delegatsiooni Jaan Soots, Nõukogude Venemaa delegatsiooni juhiks oli Adolf Joffe. Õpilased pöörasid väga suurt tähelepanu pisidetailidele, näiteks Joffe nõrkusele sigarillode vastu. Foto: Arvo Tarmula, töödelnud Kristjan Palmiste.

Ajarännak 1920. aastasse. Tartu rahulepingu allkirjastamine haruldase hõbedast sulepeaga, mis on valmistatud Oskar Viigi töökojas.  Laual on ka õlilamp. Tekst on originaallepingu koopia, nimi kirjutati pärisallkirja kõrvale ja võimalikult sarnaselt. Foto: Arvo Tarmula

Ajarännak 1920. aastasse. Nõukogude Vene delegatsiooni sekretär Nikolai Klõško kasutas protokollide trükkimiseks Saksamaal 20. sajandi alguses toodetud trükimasinat Olympia; paremal omaaegne klassikell ja pärgamentümbrikes originaaldokumendid eestikeelse gümnaasiumi rajamise kohta Haapsalus. Museaalide puudutamiseks kasutati spetsiaalseid valgeid kindaid. Foto: Kalle Lõuna

Saksa keele õpik, mille avaldasid 1918. aastal Haapsalu õpetajad. Foto: Kalle Lõuna

Ajarännak 1920. aastasse. Vast rajatud eestikeelse gümnaasiumi esimese lennu õpilane ja tulevane keeleteadlane Liis Raud (snd Tohver) ajaloolise esimese lennu  lõpumärgiga. Esimene lend lõpetas 1922. aasta. Foto: Arvo Tarmula.

Eestikeelse gümnaasiumi esimese lennu lõpumärk. Foto: Arvo Tarmula

Ajarännak 1920. aastasse. See koolimüts ei ole originaal, ent see on valmistatud ajaloolise LÜGi koolimütsi kirjelduse järgi 2018. aasta koolimuusikali „100 aastat koolielu” tarbeks. Mütsil on originaalne mütsimärk. Foto: Arvo Tarmula

Originaalne mütsimärk. Foto: Kalle Lõuna

Ajarännak 1991. aastasse – uue traditsiooni tutvustamine. Nimelt annab nüüd igal aastal Lipsuklubi parimale meessoost abituriendile üle lipsu kirjaga „Haapsalu 1. Keskkool“. Õpetajal on rinnas kunagine Haapsalu I Keskkooli märk. Foto: Malle-Liisa Raigla

Ajarännaku jäädvustamine

Õpilased on enda välimuse ja rolli kujundamisega palju vaeva näinud, nii et ajarännaku enda jäädvustamine on erakordselt tähtis. Sellesse saab kaasata muidugi ka õpilasi ja luua veel omanäolisi rollilahendusi. Näiteks ajarännakut aastasse 1991 jäädvustas KGB töötajast vilistlane. Tema roll jäi kaasõpilastele arusaamatuks kuni järgmise tunnini, mil ta esitas üksikasjalise aruande toimunust. Loomulikult pildistavad ajarännakut ka koolitöötajad ja sündmust kajastama kutsutud ajakirjanikud. Koostöö kohaliku Lääne Elu ajakirjanikega on olnud väga hea. Iga kord on avaldatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajarännakust eraldi artikkel ja fotogalerii. Ajarännak on leidnud oma koha kooli koduleheküljel ja sotsiaalmeediakanalites, samuti on vastavad lood jõudnud kolme Läänemaa Ühisgümnaasiumi aastaraamatusse.

Lääne Elus ilmunud Karel Rahu joonistus ajarännakust Läänemaa Ühisgümnaasiumis