Kultuurimaiad kahjurid

Autor: Eve Kasearu, ERMi kogude hooldustalituse juhataja. Fotod: Arp Karm. Muuseumides võib aeg-ajalt leida putukate tegevuse jälgi või veelgi enam – kohata elus sitikaid. Kõige sagedasemad soovimatud külalised on riidekoi, mööbli-toonesepp, nahanäklased, majasoomukas ja lõuna-aidaleedik. See blogilugu tutvustab nende kahjurite elutsüklit ja argipäeva kultuuriväärtuste keskel, sh seda, millised esemed neile kõige enam mokkamööda on. Samuti…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…

Graafika päästmine. Geelide kasutamine paberi konserveerimises

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Silli Peedosk, konservaator Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna restaureerimissuuna diplomand Kristiina Moosel viib oma lõputöö raames ERMis läbi geeli katsetusi, et leida sobivaid metoodikaid nende kasutamiseks paberi konserveerimises ERMi kunstikogu korrastamisel. Kristiinat juhendab ERMi konservaator Silli Peedosk. Täispikka videot kogu protsessist näed siit.  

Raadi mõisa kadunud vaated. Liphartide mööblipärand ERMi kogudes

Mariliis Vaks, konservaator Fotosid Raadi mõisa kaunite vaadete ja külluslike interjööridega on imetlenud paljud mõisaajaloo huvilised.  Põhjaliku sissevaate Liphartide pärandisse annab kogumik „Unistuste Raadi. Liphartide kunstikogu Eestis“ (loe raamatu sünniloost ka ERMi blogist), mis räägib Raadi kunstikogu kujunemisest ja saatusest. Oluliselt vähem on tähelepanu saanud aga mõisas olnud mööblikogu, millele ongi pühendatud käesolev postitus. Muuseumide…

Plastmasside säilitamise abivägi on kohal!

Ilmunud on raamat „See „igavene“ plastmass! Plastesemete vananemine, säilitamine ja konserveerimine“, autor K. Korol. Raamat on müügil ERMi poes ja e-poes. Tekst: Karoliine Korol, konservaator Fotod: Anu Ansu ja Berta Vosman, fotograafid Proloog 1990. aastate teine pool. Olin just endale saanud eriti popi mänguasja – tähekujulise ristlõikega vikerkaarevärvilise slinky (spiraalmänguasi, mida hästi vahva trepist alla…

Mekkimata jäänud õlu

Kaamera: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja; Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tekst: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja Mis saab siis, kui muuseumisse jõuab 38 aastat vana õlu? Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum kogusid ESTO-ainelist materjali, mille tulemusena jõudis ERMi ka üks avamata pudel ESTO päevade eripruuli­ – õlu aastast 1980! Sedasorti museaal nõuab muuseumi konservaatoritelt ja…

Mõtteid ennetava konserveerimise teemadel

Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja IIC Torino konverents „Preventive Conservation: The State of the Art“ Mida tähendab ennetav konserveerimine? Oleme igapäevases keelekasutuses harjunud kasutama mõisteid nagu säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine, mille definitsioon on kolleegide seas enam-vähem üheselt arusaadav. Ennetava konserveerimise puhul (Termeki muuseumiterminoloogia järgi ka passiivne konserveerimine ja ennetav säilitamine)[1] on meie arusaam sisust märksa enam…

Happeliste tselluloosplastide säilitamine

Karoliine Korol, konservaator Mõned aastad tagasi ERMi blogis avaldatud artiklis „Pahatahtlikud plastikud“ (28.04.2015) kirjeldasin plastikuid, millest võivad vananemise käigus eralduda kahjulikud lenduvad orgaanilised ühendid. Näiteks nitrotselluloosist eralduvad lämmastikühendid moodustavad lämmastikhappe, tselluloosatsetaadist eritub äädikhape, pehmendatud polüvinüülkloriidist pääseb vabadusse vesinikkloriid, vulkaniseeritud kummist väävliühendid. Nimetatud keemilised ühendid kahjustavad nii õnnetut vananevat eset, kui ka pahaaimamatuid kõrvalseisjaid. Kuidas aga…

20. sajandi koitõrjevahendid

Janika Turu, konservaator Jätkan sealt, kus 2015. aastal  ühe postitusega „Artefaktide desinfitseerimine ERMi näitel“ pooleli jäin. Nii nagu juba tookord aimasin, kasvaski konserveerimisosakonna ajaloo uurimisest välja minu magistritöö. Hakkasin uurima ERMi kogude säilitamiseks kasutatud keemilise tõrje meetodeid ja vahendeid aastatel 1913-1992. Kui 20. sajandi alguses alustati materiaalse rahvakultuuri esemete kogumisega Eesti Rahva Muuseumis, tuli seda…