Küsis Kadri Lind, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Intervjuu esimest osa saab lugeda siit: https://blog.erm.ee/?p=971 Millised näitused uude majja plaanitud on? Kõigepealt on „Ajarada“. „Ajaraja“ kõrval on kinnised näitusesaalid ja nende vahel neli käiku, mis viivad suurde tagumisse saali. Seal on üks suur eesti rahva traditsioonilise kultuuri näitus „Talu elu ja talu ilu“, „Paralleeluniversumid“, lipusaal ja „Keelekatel“.…

Küsis Kadri Lind, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Intervjuu teine osa: https://blog.erm.ee/?p=1202 Mis on ERMi uue püsinäituse nimi ja mis ideed see kannab? Tahtsime teha uue püsinäituse senisest hõlmavama, laiendada haaret. Ajaliselt, teemade osas ja kultuurilise tervikuna. Praegu keskendub püsinäitus peamiselt ühele kindlale ajalooperioodile, ühele sotsiaalsele klassile – talupoegadele ja 19. sajandile. Tahtsime rääkida tähendustest, olla oma…

Tekst: Karin Bachmann Uut peamaja ja Raadit üldiselt süüdistatakse põhiliselt ületamatus kauguses Tartu kesklinnast. Autoga on kaugel ja rattaga on kaugel, rääkimata jalgsiminekust. Tegelikult asub ERM Roosi tänava lõpus. Tänav ise on vähem kui kaks kilomeetrit pikk – teekond Kaarsilla otsast Muuseumi teeni on 1909 meetrit (ERMi asutamisaasta). Näiteks Lõunakeskus asub kesklinnast 3,5 km kaugusel.…

Tekst: Reimo Rehkli, kommunikatsioonispetsialist „Öös on asju, on valgust, on ideid…“   2010. aastal, kui asusime koondama Eesti Rahva Muuseumi uue hoone suureks kommunikeerimise ideestikku, kaasasime mitmeid Eesti noori ja andekaid intellektuaale. Ühe vabatahtlikuna kirjutas kunstiajaloolane ja arhitektuurikriitik Urmas Oja: „Noorte arhitektide julgelt Raadi lennuvälja jätkuna tõmmatud jõuline hoone on Eesti Rahva Muuseumile mänginud kätte…

Viljar Pohhomov on inimene, kelle töö on otseselt seotud Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehitusega. Seetõttu küsis blogi toimetus oma tuttavatelt, mida nad uue maja kohta teada tahaksid, valis välja kümme enim Viljari tööga haakuvat küsimust ning palus tal vastata. 1.    Miks on Tartule ja Eestile ERMi uut maja vaja? Vastus oleks isiklik. Mul on…

Epp Alatalu, projektijuht Kanarbikuõite müük Kanarbikukimpude müügiga teeniti ERMile raha saja aasta eest, näiteks 1911. ja 1912. aasta põllumajandusnäitusel, üliõpilaste pidudel ja tuluõhtutel. Gustav Matto on kirjutanud muuseumilillest nii „Ta pidi vastama kolmele nõudele: pidi olema ilus, noh vähemalt viisakas, pidi olema leitav sügisel põllutöönäituse ajal ja muuseumile pidi ta kättesaadav olema maksuta või siis…