Naabrite põnev toidupärand – võrdlevaid vaateid juustule Lätis ja Eestis

Anu Kannike, teadur Läti ja Eesti juubeliaastal tehakse palju juttu sarnastest arengutest poliitilises ajaloos ja võrreldakse tänapäevaseid edusamme. ERMi jaoks on oluline tõsta esile ka kultuurilist lähedust, mis mõnes valdkonnas – näiteks toidus – on eriti silmapaistev. 27.-28. aprillil toimus muuseumis seminar ”Juust ja toidupärand Lätis ja Eestis”, mille korraldas meie teadusosakonna toidukultuuri töögrupp koostöös…

Väega esemed ja kohad

Piret Õunapuu, teadur-kuraator Vägi on eesti keeles mitmeti tõlgendatav sõna. Arvati, et vägi on kogu maailma täitev ebaisikuline elujõud ja samas ka võlujõud. Vägi oli ka elujõud ja võim, mis ürgse kujutelma järgi peitus kõigis olendeis, esemeis ja loodusnähtustes. Loitsudel ja manasõnadel oli vägi sees, nendega sai teha nii kurja kui ka head. Küüntel ja…

Ikrast käkini

Anu Järs, teadur-kuraator 15. aprillil algas Peipsil haugipüügi keeluaeg. 15. maini haugi püüda ei tohi, et kala saaks rahulikult paljuneda ning järve kalavarud püsiksid. Vanasti oli just kalade kudemisaeg oluliseks püügihooajaks. Kudemisaegses saagis oli ohtralt kalamarja, millest Peipsimaa rahvas mitmekesiseid roogi valmistas. Tänane lugu heidab pilgu neile toitudele. Peipsimaal tarvitati söögiks kõigi kalade marja, ühegi…

Ehe ja ehtimine – lugusid märkidest, värvidest ja igavikulistest unistustest

Kärt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Ehted, märgid ja sümbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui kõnelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema õppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid võivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme või meetod või isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on lähtunud ornamendi,…

ERMi aastaraamat vol 60

Anzori Barkalaja alter ego, asjaarmastaja Eesti Rahva Muuseum on alati oma aastaraamatutes seisnud selle eest, et kohustusliku ja suhteliselt kuivavõitu tegevusülevaate kõrval, mida üks korralik riigieelarveline asutus peab väljanäitusele üles rivistama (juhuks, kui riigi ainsa tuluministeeriumi kõrval ka mõni maksumaksja huvi tunneb, kuhu raha läks), oleks alati ka midagi maitsvakest, nimetagem neid lugudeks. Tahtmata üldse…

Pühadetoite Peipsi äärest

Anu Järs, teadur-kuraator Loodetavasti on teil jõulueelne suurpuhastus tehtud, laenud tagasi makstud ja aastaaruanne valmis, et saaks jõulud tuppa lasta ning pühaderoogi tegema hakata. Toomapäevaseks lugemiseks toome teie ette valiku toite Peipsimaalt – 2017. aasta Eesti toidupiirkonnast. Jõulud olid ja on aasta suurim püha. Jõulude ajal pidi toidulaud olema külluslik, igaüks pidi saama süüa niipalju,…

Mida teha toidupärandiga? Rootsi õppetunnid. Hakan Jönssoni töötuba 11. oktoobril 2017

Anu Kannike, ERMi vanemteadur Ester Bardone, TÜ lektor 11. oktoobril viis Lundi Ülikooli etnoloogia dotsent Håkan Jönsson ERMi toiduprojekti raames läbi töötoa, kus ta jagas oma kogemusi toidupärandi rakendusuuringutest Rootsis. Sellest võtsid osa muuseumide ja Tartu ülikooli uurijad, piirkondlike arengukeskuste töötajad ning toidupärandil põhineva tootearendusega tegelevad väikeettevõtjad Võru-, Peipsi- ja Pärnumaalt ning koguni Kihnust. Håkan…

Hapukapsahooaeg

Anu Järs, teadur-kuraator Käes on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, tõrjudes kõrvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole püütakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga täidetud klaaspurgid, emailpotid ja plasttünnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest välja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole väga…

Nõukogude aja ja 1990.-2000. aastate reisikogemused biograafilises perspektiivis

Hanna Muldma, etnoloog Uurisin oma magistritöö raames nõukogude aja ja 1990. ning 2000. aastate reisikogemusi biograafilisest perspektiivist lähtuvalt. Viisin läbi biograafilis-temaatilised intervjuud inimestega, kes on sündinud 1940. ja 1950. aastatel, ning uurisin informantide reisimispraktikaid lapsepõlvest kuni tänapäevani. Ühtlasi analüüsisin, millised on turistide reisimuljed ning kas esile kerkivad pigem ootamatustega seotud või argielulise kogemusega lood. Fookuses…

Märkeid ekspeditsioonilt Moskva eestlaste juurde

Liina Soosaar, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine, magistriõpe Johanna Rannula, Eesti Kunstiakadeemia, urbanistika magister Eesti Kunstiakadeemia XXXIX soome-ugri ekspeditsioon Moskva eestlaste juurde toimus 2016. aasta suvel. Kolme nädala jooksul tehti 40 intervjuud, korraldati mõned kohtumised vetšerinkade näol ning ees ootab veel ekspeditsiooni viimane vaatus ehk näituseprojekt. Nii jõudis kunstnikest uurimisgrupp lähemale teadmisele, mida tähendab eestlus…