Tekst ja fotod Ave Kikas, ERMi giid-pedagoog ja Keiu Telve, Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Mingil hetkel levis kuuldus, et ERMi näitusemajas on liikumas Ehti Järv, kes mõlgutab mõtteid linnanäituse teemadel. Kuna meil on kiired ajad, kippus info esialgu jääma pelga märkimise tasemele – jah, on tulemas näitus. Ajapikku selgus, et noortest rääkiva ning osaliselt noorte…
Indrek Jääts, teadur Näiteks võtame vepslased, väikese läänemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiivüksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, vähem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset üksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis nõrk. Alates 1930. aastate lõpust, mil likvideeriti alles äsja ka sellele väikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -külanõukogud, omakeelne…
Maris Jaagosild, raamatukogu juhataja Selleaastane suur „Teeme ära!“ talgupäev on juba seljataha jäänud, aga digitalgud jätkavad kuni 11. maini. Arhiivid, muuseumid ja raamatukogud on valiku oma põnevaid, kuid rohkem või vähem puudulike andmetega fotosid üles pannud digitalgute lehele Facebookis, kus kõik on oodatud oma teadmisi, aga ka oletusi või lihtsalt vahvaid tähelepanekuid jagama. Selleaastaste digitalgute…
Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Laupäeval, 3. mail üritati ülemaalise talgupäeva ühe elemendina laulupeomuuseumis mõtiskleda Ülejõe linnaosa ning kitsamalt Roosi tänava tuleviku üle. Kui sisukaks kujunes konkreetne arutelu ja kas korraldajad ka oma seatud eesmärgi saavutasid, pole siinkohal isegi oluline. Väga pehmekäeliselt dirigeeritud üritused kipuvad tihti laiali valguma ja seda eriti juhul, kui kõigile…
Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 2351:23 Teeõhtu Päinurmes Järvamaal 1. mail 1932. Fotograaf teadmata.
Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander Mülber. Ait (Küün Lagedil). 1915-16. Õli, lõuend. ERMi kunstikogu on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult võistelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist järel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihipäraselt ajastute või autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…
Kaspar Jassa, giid–muuseumipedagoog ERMi uues hoones avatava eesti keelele pühendatud näituse „Keelekatel“ tegemine kestab juba üle 5 aasta. Näituse sisu on kujundanud keeleteadlased Tiit Hennoste Tartu Ülikoolist ja Kristiina Ross Eesti Keele Instituudist ning Eesti Rahva Muuseumi töötajad. Esimese etapina valmis 2010. a prototüüpne näitus „Muuseum näitab keelt“, mis osutus väga populaarseks seetõttu, et eesti…
Ehti Järv, teadur ja näituse „#Niisama linnas“ kuraator Kuu aega tagasi, märtsis kirjutas näituse „#Niisama linnas“ kaaskuraator Kadri Kallast, mismoodi onnidest tänapäeva linnalapsed unistavad. Sel korral räägin, mida noored linnas õigupoolest teevad. Ajakirjanduse vahendusel võib jääda mulje, et kogu noorsugu ainult kaubanduskeskustes „hängibki“ – ikka ja jälle ilmub mõni artikkel, kus räägitakse noortekampade omavahelistest territooriumi…
Tekst ja fotod: Ülle Jukk, kunstiajaloolasest muinsuskaitsja ning toidublogija Aias toimetajana tean, et umbrohi on ihaldusväärne ainult kord aastas – varakevadel, kui ta oma nina mulla seest välja pistab. Ülejäänud aja ehk suurest kevadest kuni hilissügiseni on sellest rohelisest rohkem kulu kui tulu. Kui just terve aed ei kujuta endast hiiglaslikku permakultuuripõldu, aga niikaugele pole…
Reet Ruusmann, teadussekretär … ja 14. aprillil 2014 täitus ERMil 105 aasta jagu päevi. Sünnipäevade tähistamise traditsioon ulatub ajalooliselt tagasi Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadesse, mil see oli reserveeritud üksnes lugupeetud ja väärikate meeste avalikuks austamiseks. On arvatud, et sünnipäevade meelespidamine seostus antiikajal astroloogia ja ennustamisega – selleks, et ennustada kuningate-valitsejate elukäiku, oli vaja teada…