Mida kinkida muuseumile soolaleivaks?

Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Berta Vosman Kui mõni sõber uude korterisse või majja kolib, tehakse soolaleivapidu ja tuuakse kingitusi. Vahel ainult leiba ja soola, mis uuest kodust kunagi lõppeda ei tohiks. Teinekord tuuakse aga ka tarbeasju või iluvidinaid, mis uue elamise praktilisemaks või kenamaks muudavad. Mida aga tuua siis, kui kolib suur asutus või lausa…

Karvased ja sulelised sõbrad

Kristi Ütt, arhivaar Eesti Lemmikloomaregistris (www.lemmikloomaregister.ee) on hetkel arvel 45096 koera, 12353 kassi, 250 tuhkrut, 9 hobust, 2 merisiga, 1 hamster, 1 madu, 1 jänes ning lisaks 9 mõne muu loomaliigi isendit. Kokkuvõttes on registris 57754 looma, kuid antud hulk hõlmab ainult mikrokiibitud lemmikuid. Kogu Eestis on suur hulk kiipideta loomi ja neidki, kes endale…

Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri püsinäitusel

Berit Petolai, muuseumikülastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel õhtul aimugi polnud või mille ta on lihtsalt unustanud. Õunaaias, kus enam tükk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on kõik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on värskel lumevaibal ometi kellegi jäljed – konksjad, ümarad, teineteiste peal ja läbipõimunud,…

Kahekõned sipelgapesas. Nõukogude argikultuur ERMi uuel püsinäitusel

Kirsti Jõesalu, Tartu Ülikooli etnoloog ERMi uued püsinäitused on olnud nüüd avatud üle kuu aja. Peaaegu kõik eksponaadid ja etiketid on oma koha leidnud, mõned neist tahavad veel sätitamist ja hella käega seadistamist, kuid üldpilt on olemas. Vahendan siin pigem tekkinud muljeid ning juhin tähelepanu ühele alateemale – nõukogude aja kajastamisele näitusel „Kohtumised”. Uus maja…

„Läbi vepslaste maa: 50 aastat hiljem“

Martin Beek, üliõpilane ja Fenno-Ugria Noored esimees Kui laskuda kirjanduslikesse liialdustesse, siis tol reedesel õhtupoolikul on Eesti Rahva Muuseumi Hurda saali õhk ootusärevusest paks. Rahvas siseneb saali, sealhulgas ka siinolevate ridade tagasihoidlik kirjutaja. Inimesi on kohale tulnud igasuguseid: on vanemaid, on nooremaid, sekka ka mõni äraeksinu mingilt muult ülakorrusel toimuvalt ürituselt. Loodetavasti ei ole keegi…

ERMi tuntus tegi suure hüppe.

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Rahvusmuuseumi tunneb hästi iga teine elanik. Sel aastal juba kolmandat korda viis uuringufirma EMOR Eesti Rahva Muuseumi tellimusel läbi arvamusküsitluse, mille käigus uuriti elanikkonnalt, milliseid muuseume Eestis tuntakse ja milline on konkreetselt Eesti Rahva Muuseumi populaarsus. 14.–23. oktoobrini küsitleti 516 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Tuleb arvestada, et septembris ja…

Baškortostani udmurtide palvused 3. Vukogurti külapalvus

Eva Toulouze, soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Me polekski tegelikult saanud Vukogurti (vene k Urazgõldõ) palvuses osaleda, sest külapalvused toimuvad kõik ühel päeval, reedel ning sel reedel, 6. juunil 2014 olime Balzjuga külapalvusel. Aga meie kohalik tugisõber Anna Baidullina, Tartu ülikooli keeleteaduse doktorant, on ise Vukogurtist pärit ja elaski sellal seal. Tema tahtis,…

Majanduslik toimetulek – see polegi nii meelde jäänud. Pigem vabaduse tuuled

Külli Lupkin, projektijuht Noore inimese elu on alati huvitav. Kui ka vahetub võim, muutub riigikord ja kogu elukorraldus, on noorte jaoks ikka kõige olulisem see, mis isiklikus elus toimub. Muidugi oli nii ka 90. aastatel. Eesti inimestele meeldib rääkida sellest kümnendist. Meenutatakse olulisi sündmusi ja põnevaid seiku, tuues enamasti esile seda, mis toona muutus. Üks…

Keelepuu varjus

Kristi Salve, folklorist Keelepuust ei saa kuidagi mööda, kui kõnelda ERMi näitusest „Uurali kaja“. Eks oli ka soome-ugri ja uurali keelesuguluse avastamine ja uurimine aluseks nende rahvaste laiemale uurimisele. Kui jätta kõrvale teaduslik uralistika selle alusepanijate ja arendajaga, siis tuleb märkida, et keelesuguluse avastamist ja tõestamist tuleb ette ka tänapäeval – muidugi mitteakadeemiliselt. Minul on…