“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, esimene osa

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Paljudele tuleb tuttav ette koletu uudislugu 2016. aasta mais toimunud Piirissaare palvela põlengust. Põleng oli tõeline katastroof Eesti vanausuliste kultuuri jaoks. Tugevalt said kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis täielikult. Kannatada sai ka 23 ikoonimaali, mis toodi 2016. aasta oktoobris Piirissaare kunstimälestiste avariitööde seminarile. Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina…

Ruhnu pulmakrooni konserveerimine

Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator 1936. aastal võttis Eesti Rahva Muuseum vastu Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärineva Ruhnu pulmakrooni (A426:4201). Tegemist on paberlaternat meenutava esemega, mille pinda kaunistab noaga lõigatud ornament ja kiri ,,Marta Johan 1863“. Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Selliseid pulmakroone Eestis teadaolevalt rohkem pole ja andmed nende kohta…

Hapukapsahooaeg

Anu Järs, teadur-kuraator Käes on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, tõrjudes kõrvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole püütakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga täidetud klaaspurgid, emailpotid ja plasttünnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest välja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole väga…

Unenäoline teekond näitusesaalis

Jaanika Jaanits, produtsent 14. oktoobrist on ERMi osalussaalis avatud selleaastase „Oma näituse“ konkursi võidunäitus „Unemosaiik“, mis kombineerib mitme kunstniku nägemused unenägudest ühtseks transmeedianäituseks. Digitaalsete maalide, liikuvgraafikaluuletuse, audiovisuaalse koomiksi, audiovisuaalse installatsiooni ning kohaspetsiifiliste installatsioonide kaudu kutsub näitus tutvuma nelja kujuteldava karakteri – Carli, Liisa, Sophie ja Deedricku rännakutega unenäomaastikul. Näituse kuraatoriteks on Balti filmi, meedia, kunstide…

Konservaatori roll rahvarõivanäituse valmimisel

Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad näitused mitmete inimeste koostöös, mistõttu võib ühe rõivanäituse valmistamist vaadelda ja tõlgendada erinevatest lähtekohtadest. Tavaliselt ja tõenäoliselt ka minimaalselt kuulub näitusemeeskonda vähemalt 4-5 inimest. Sagides ringi ühise näituse nimel ilmneb, et osalised näevad ja suhtuvad esemetesse mõnikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside väljatoomine.…

„Saksamaa oli kui muinasjutt….“

Külli Lupkin, projektijuht Piiride avanemine ja soov maailma näha viis paljud eestimaalased 1990. aastatel rändama. Esimesed muljed välismaast on paljudel siiamaani eredalt meeles. Mõnda pani imestama kaubarohkus poodides ja reklaamidest kirev tänavapilt, mõne võtsid hingetuks välismaised autod, mõne loodus ja arhitektuur, aga paljud mäletavad ka lihtsalt uusi lõhnu, maitseid, värve ja helisid. Drottninggatani tänav StockholmisKohtumine…

Proovi mitut asja, üks ikka aitab!

Siret Saar, koguhoidja Enamus aia- ja põllutöid on lõppenud, metsas ja rabas saab veel käia, annab ka erinevaid saadusi purkidesse toppida, aga suurem osa on juba tehtud. Saab tubasema elu peale jääda ja oma kehaliste vaevustega tegeleda, sest kibedal tööajal oleks selle tarbeks aega võtta sündsusetu. Paar järgi proovimist väärivat nõuannet Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjatelt.…

Siseelunditest esemed Eesti Rahva Muuseumi kogus

Tekst: Tuuli Jõesaar, TKK nahakonserveerimise eriala vilistlane Möödunud sügisel lõputööle teemat valides, ei osanud ma uneski näha, et selle teemaks saavad siseelunditest – täpsemalt enamasti hülgesoolikatest – tehtud esemed. Tõsi, see käbi ei kukkunud minu esialgsest teemavalikust väga kaugele. Terve sügissemestri olin surmkindel, et minu lõputööna valmib koduse nahaparkali käsiraamat. Jaanuariks oli selge, et seda…

Liivlaste väljasuremine

Valts Ernštreits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Väljasuremine on ilmselt esimesi võtmesõnu, mis tuleb pähe liivlastest kuuldes. Juba ainuüksi sellepärast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas ühes või teises kohas, ühel või teisel ajal on lõpuks lahkunud viimane liivlane. 19. sajandil alustas teemat läti luuletaja Auseklis oma luuletusega “Viimase liivlase mõtted Salatsi jõe suudmes” (“Pēdējā…

Rahvuslik mood

Fotod: Anu Ansu, Berta Vosman Näitus “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” on avatud 18. märtsini 2018, tulge kaema! http://www.erm.ee/et/content/k%C3%BClat%C3%A4navalt-punasele-vaibale-100-aastat-rahvuslikku-moodi