Setode talsipühad Petseris

Tekst ja fotod Tiit Sibul, näituste korraldaja Eile olid setodel jõulud ehk talsipühad – sedasi kutsutakse vana kalendri järgi peetavaid jõulupühi Setomaal tänaseni. Kui kuni 2014. aastani tähistati ka kiriklikult Setomaal jõulusid just vana kalendri järgi, siis minevast aastast ühtlustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kogudustes toimuva praktika. Nüüd tähistatakse jõulusid ja teisi kuupäevalisi kirikupühi uue…

Kahekuu video nr 1. Sümboli kadumine?

Gerd Raassalu, audiovisuaalse kogu arhivaar 8. veebruaril 2011 demonteeris Elioni tehnik Kaido Erik Tartus Raekoja platsil asuva stomatoloogiakliiniku seinalt Eesti ühe viimase taksofoni[1]. Telefoniputkade aeg oli läbi saanud. Kui veel sajandivahetusel oli Eestis u 3600 taksofoni – Tallinna kesklinnas pidi ühest telefonikabiinist nägema järgmist[2], siis järgneva kümne aasta jooksul hävitas pealetungiv mobiilside taksofonid täielikult. Eesti…

Rõõmus tuju ja usin meel

Head 2015ndat aastat! ERM Fk 377:2 Setu neiu. Foto: Armas Otto Väisänen, 1914. ERM Fk 2955:94 Abikaasa pojaga. ERM Fk 2955:343 Tulevane astrofüüsik ja akadeemik. Fotod: Elmar Einasto, 1929. ERM Fk 2731:878 Laps hobusekujulisel kiigel. Fotograaf teadmata, 1930ndad. ERM Fk 811:8 Rehepeks Lutsimaal, Greči küla, Nirza vald, Läti. Foto: Paolopriit Voolaine, 1937. ERM Fk 2957:1437…

Oleks seal sada jalga, küll siis saaks sülti

Siret Saar, koguhoidja Sült kuulub eesti rahvustoitude nimekirja, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Paljudes peredes on see jõululaual kohustuslik. Isetehtud sült on hea – aega kulub, aga kui valmis saab, on seda vaeva väärt. ERM Fk 2603:3 Tapetav siga lauda ees oma saatust ootamas. Palamuse khk Visusti k. Foto Art Leete 1997.…

Tujud

Kaarel Tarand, avalike suhete juht Fotod Gabriela Liivamägi Kohe pärast jõulu- ja aastavahetuse meeleolude möödumist hakkavad Eesti Rahva Muuseumis valitsema minekumeeleolud. Selles minekus on mõningast melanhooliat. Üldhoiak on siiski optimistlik, sest kui minnakse, siis teise, paremasse kohta. Üldsegi on see ju vaatepunkti küsimus, kas liikumine on rohkem minek või tulek. Või hiljemalt poolel teel saab…

Rootsist saabunud esemed

Reet Piiri, kuraator Stockholmist Põhjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi jõudsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius lõi kontakte teiste Põhjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri näidiseid. Kuidas kõik täpselt toimus, mil…

Üks töine viikingiaegne “pidusöök”

Riina Rammo, arheoloog (ERMi uue maja Eesti kultuuriloolise püsinäituse töögrupi liige) Milline võis välja näha üks viikingiaegne pidusöök? Väljakutse vastata sellisele küsimusele võttis vastu seltskond arheolooge ja ERMi töötajaid. Kaasa aitas mõelda ka ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo. ERMi valmivasse püsiekspositsiooni oli vaja fotolavastust Rõuge linnuse viikingiaegsest peolauast. Küsimus on raske, sest ei puuduta üksnes toiduvalmistamist, vaid…

Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch ja tema naiselik mood

Vaike Reemann, kuraator Ütlen kohe ette, et tegemist on promolooga Karin Grabby-Matthiessen-Baritschi isikule ja tema loomingule. Oktoobri lõpul võis lugeda järgmist pressiteadet: Eesti Rahva Muuseum annab teada, et ilmunud on album Karin Grabby Matthiessen Baritschi 1940.–1950. aastate moejoonistest pealkirjaga „Minu mood tuleb tagasi…“ Album sisaldab kauneid koopiaid Baritschi loomingulisest paremikust. Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch (1913–2004) sündis Tallinnas baltisakslaste…

Kuu foto nr 12 ehk 77 aastat tagasi detsembris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 810:39  Eesti Rahva Muuseumi ametkonna jõulupuu Raadil 18. detsembril 1937. a. Foto: Eduard Selleke. Vasakult istuvad Vannak, Selma Lätt, Ferdinand Linnus, Olli Jõgever, Ida Kaldmaa, viimase selja taga seisab Liidia Voist.  Laua lõpus istub  Herbert Tampere (prillidega).   Laua otsas istub Hilja Sild, tema selja taga Hint,…

Väljasuremise poole lõimudes

Lauri Laanisto „Kadunud hõim. Lugu Lutsi maarahvast“ Indrek Jääts ja Maido Selgmäe 2014, 53 min Eestlased näivad olevat lõimumises üsna profid. Kalevipojad tönkavad vabalt soome keelt, kohalik majandus võngub maailmamajandusega ühes rütmis, meil on suisa valitsuses eraldi ministrikoht olnud, et teistelegi eestimaalastele integratsiooni tutvustada. Kindlasti oleme ka asjassepuutuvate indeksite poolest Euroopa Liidu keskmisest tasemest kõrgemal.…